meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise raamatusse. Selle küla nime kirjapilt oli siis Jeruius. Praegust Kukruse linnaosa on esmakordselt mainitud 1241. aastal (Kukarus), Sompat aga 1420. aastal (Soenpe). Kohtla-Järve linn tekkis tänu põlevkivile, mille ladestusi on meie piirkonnas küllaltki palju. Kohalikud elanikud teadsid juba ammu, et see kivi põleb. Legendid räägivad, kuidas seda märgati. Ühe järgi neist oli kunagi ammustel aegadel karjustel kombeks lõket tehes selle ümber kividest ring laduda. Tavaliselt kasutati selleks paekivi, kuid ükskord ladusid nad ümber lõkke kollakas-pruunikad kivid, mis siis-seal maapinnal vedelesid. Karjused ei uskunud oma silmi, kui nägid, et kivid tules lõõmama hakkasid. Teise legendi järgi ehitas üks talunik põlevkivist sauna. Kui ta oli sauna kuumaks kütnud, läksid ehitise seinad talumehe ja naabrite suureks üllatuseks põlema.
Aasta tähtsaim püha Kombed: Käiakse saunades ja surnuaedadel Õhtul süüdatakse jaanituli Päikese pühaüritus Ületulehüppamine Jaanikased kodudes Põllutööd lõppenud, algas heinategu Sõnajalaõie otsimine Kui vihma sajab, on talvel palju lund Teenijatel ja karjustel vaba päev Söök/Jook: Sõir Kohupiimatoidud Jaaniõlu- kali 29. juuni- peetripäev Kombed: Sarnane jaanipäeva pidustustega Kevade ärasaatmispüha Kirmaste aeg (kirmas- külapidu setomaal) Noorte neidude pidutsenmise aeg Puukoor jääb kinni Söök/Jook: Sõir
1990-ndatel loodi Handi-Mansi autonoomses ringkonnas organisatsioon ,,Jugra Päästmine" (vene keeles ,,Spasenije Jugrõ"), kes võitleb looduse reostamise vastu ning pärisrahvaste õiguste eest. Elatusalad 48 Kalapüük ja küttimine on manside peamised elatusalad. Berjozovo rajoonis Saranpauli ümbruskonnas kasvatatakse põhjapõtru. Põhjapõtrade karjatamisel on karjustel abilisteks koerad. Põhjapõtru kasvatati varem laiemal alal, aga tänapäeval on põhjapõdrakasvatusel väike tähtsus. Mansid peavad ka muid koduloomi (veiseid, hobuseid, lambaid) ning kasvatavad kartuleid, kapsaid ja porgandeid. Elatusaladest kõige suurema tähtsusega on kalapüük. Kalu (haug, luts, nelma, muksun) püütakse võrkude, nootade ja mõrdadega. Manside traditsioonilised veesõidukid on ühest puust
annaabi.ee 
