pussnoaga tapnud kapteni, kelle nimi on Phoebus de Chäteaupers?» Ta tõstis kohtuniku poole oma suured liikumatud silmad ja vastas masinlikult, kogelemata ja võpata-mata: «Jah.» Ilmselt oli kõik ta sees murdunud. «Kirjutage üles, kirjutaja,» ütles Charmolue. Pöördudes 304 piinajate poole, käskis ta neil vangi vabastada ja tagasi kohtusaali viia. Kui vang oli vabaks lastud, uuris vaimuliku kohtu prokurör tema valust veel kihkavat jalga. «Läki!» ütles ta. «Pole suurt viga. Te karjusite õigel ajal. Te võite isegi veel tantsida, mu kaunitar!» Siis pöördus ta oma kolleegide poole vaimulikust kohtust: «Lõpuks on ometi õigus jalule seatud! See kergendab südant, mu härrad! Preili võib tunnistada, et me kohtlesime teda kõige suurema õrnusega.» III. KUIVANUD LEHEKS MOONDUNUD EKÜÜ LOO LÕPP Kui Esmeralda kahvatuna ja longates kohtusaali tagasi tuli, võttis teda vastu üldine heameelesosin. Pealtvaatajad tundsid seda rahuldust, mida tuntakse teatris komöödia
keeles, nagu Slopasev soovitanud. ,,Sina, suur võrukael," ütles ta, ,,räägi ilma salgamata, mis siin sündis, ja ära valeta, sest härra Maurusel on kõrvad ja silmad, mis ulatavad üle jõe ja läbi müüride. Räägi, ehk muidu..." ,,Härra Maurus, siin ei sündinud midagi," vastas Lible silmi pilgutamata. ,,Teie ei karjunud?" päris direktor. ,,Ei," vastas poiss. ,,Mitte sugugi?" ,,Ainult natukene, nagu mõnikord ennegi." ,,Miks te siis karjusite?" ,,See oli nii naljakas, mis härra Slopasev Puskinist jutustas." Härra Maurus pöördus mitme poisi poole, aga vastused kõlasid samalaadised. Viimaks jäi ta Indreku ette seisma ja lausus sellele: ,,Aga teie, vana pikk tõsine iisraelimees, kelle sees pole kavalust, mis teie ütlete?" ,,Ei midagi muud kui teisedki, ainult et..." Indrek peatus, sest ta kahetses, et oli tahtnud midagi rohkem öelda kui teised. ,,Noh, öelge välja, mis siis," sundis direktor.
annaabi.ee 
