14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri žanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued žanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalias toimusid teistsugused muutused. 14.sajandi kultuuri ei nimetatud Ars Novaks, vaid seda nimetati Trecento´ks. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale, armastuse või karjuseteemalisi ilmalikke laule. Tekkis mõiste a cappella, mis tähendas saateta laulmist. Inimene muutus tähtsaks. Muusikat hakati tegema ülikoolide ja õukondade juures. Varem tegeleti muusikaga kloostrite ja kirikute juures. Sellest perioodist on pärit ka esimene konservatoorium, mis avati Itaalias Napoli linnas aastal 1537. Kui 16. sajandil tekkis protestantism, siis tekkis ka uus koraali liik – Luteri koraal. Kuid koos uue usuvoolu ja reformidega tekkis sellele ka takistusi, nimelt
Selle stiili suurkuju oli Josquin Desprez. 14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri zanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued zanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalia arenes sel ajal teisiti. 14.sajandi kultuur polnud siin ars nova, vaid seda nimetati Trecento´ks. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale, armastuse või karjuseteemalisi ilmalikke laule. Tekkis mõiste a cappella, mis tähendas saateta laulmist. Tulles tagasi Madalmaade stiili juurde, tekib heliloojate jaotus, mis tuleneb põlvkondadest. I põlvkonna suurkuju Guillaume Dufay (1400-1474) tegi pehmet ja liigendatud muusikat. Põhizanrid olid missa, motett ja ilmalik laul. II põlvkonna olulisim mees Johannes Ockeghem (1420-1497) muutis meloodia pidevaks ja rütmi vabamaks. Ka zanrid muutusid. Missatsükkel asendus tavamissaga ja lisandus kaanon
annaabi.ee 
