jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknesid mitmete jumalate templid, millest osa rajati ka väljapoole linna. Linnaelu tegelik keskus oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ning rikaste ja suursuguste uhked maamajad. Keskusest eemal, kaljustel mäeveergudel, asendusid põllud karjamaade ning harvade karjuseonnidega. Kuid ka polise ääremaad ei jäänud linnast kuigi kaugele. Seetõttu oli maaelanikkond linnaga tihedalt seotud käis seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel jumalatele austust avaldamas. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ka suuremate linnriikide elanikkond ei ületanud kolme-neljakümmet tuhandet inimest. Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid. Kõik linnriigi täieõiguslikud meessoost elanikud kodanikud osalesid linnriigi
jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknesid mitmete jumalate templid, millest osa rajati ka väljapoole linna. Linnaelu tegelik keskus oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ning rikaste ja suursuguste uhked maamajad. Keskusest eemal, kaljustel mäeveergudel, asendusid põllud karjamaade ning harvade karjuseonnidega. Kuid ka polise ääremaad ei jäänud linnast kuigi kaugele. Seetõttu oli maaelanikkond linnaga tihedalt seotud käis seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel jumalatele austust avaldamas. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ka suuremate linnriikide elanikkond ei ületanud kolme-neljakümmet tuhandet inimest. Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid. Kõik linnriigi täieõiguslikud meessoost elanikud kodanikud osalesid linnriigi