elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma suurim vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poisiga seda ei juhtunud, sest taheti, et temast saaks preester, aga poiss hakkas hoopis karjuseks. Poisi kõrvale istus vanamees, kes ütles, et on Saalemi kuningas. Vanamees pakkus poisile varandust kui too annab talle kümnendiku oma lammastest. Poiss mõtles, miks kuningas karjusega räägib. Põhjusi oli palju, aga olulisem oli see, et poiss elas Oma Loo järgi. ,,Oma lugu on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis veenab neid Oma loo võimatuses." ,, See jõud tundub olevat hävitav, aga tegelikult aitab ta meil elada Oma Loo järgi
raamiga seljakott. Jalatsid olid ka kavalalt tehtud erinevatest loomanaha tükkidest, tagaosas on punutud asi, kuhu oli pandud rohi - oli pehmem ja soojem. Kaasas veel vasest kirves, mis oli varre külge kinnitatud. Tulekivist nuga, millel oli puust pide. Noa peal leidus inimverd, mis ei olnud mehe enda oma. Vasekiviajal oli üks vaskese nii kallis, et seda tavaline inimene ei suutnud endale muretseda. Alguses arvati, et tegemist oli karjusega, kes end vigastas ja ei jõudnud alla minna ning heitis puhkama, lumi sadas peale ja suri. Peeti ka maagiotsijaks, juuksekarvadest leiti maagijälgi. Äkki tegeles teatud määral vase sulatamisega. Katkised ribid ja veri noal võivad viidata mingile konfliktile. Väga tõsise kaalumise all oli ka variant, et ta varastas külast kirve ära, põgenes ja teda hakati jälitama, tappis jälitaja ära ja läks mägedesse. Keegi ei julgenud sinna järgi minna ja siis oligi kadund ja suri.
annaabi.ee 
