1905. aastal asus avalikkuse ette rühmitus "Noor-Eesti". Juhtideks olid Gustav Suits, Tuglas ja Aavik. Tahtsid vabaneda saksa ja vene kultuurimõjudest ning leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne-Euroopa kultuuri vahel. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Teater . Vanemuine jõudis kutselise teatrini 1906. aastal, kui teatrit hakkas juhtima Karl Menning. Samal aastal muutus kutseliseks ka Estonia. Esimene mängufilm oli "Karjuhat Pärnumaal" . Tuntuimad kunstnikud olid Johann Köler ja AmanduS Adamson.Köler pani alusen nii portree- kui maastikumaalile. Sportslastest saavutas tulemusi Georg Lurich. Pilet 14 Talurahvaharidus ja eestikeelne kirjasõna 18.sajandil (Vene aeg) Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Peamiselt toetuti siiski Rootsi ajal loodule. Puudus oli koolmeistritest. Raskusi oli ka laste kooli saamisega. Koolis käimist nähti taluperedes kui täiendavat koormist. 1765.aastal Liivimaa
Fotograafia tulemine andis objektiivset infot, keegi ei pidanud enam kirjeldama sõnadega esemeid jm, kuigi olid ka joonised, aga see polnud siiski sama ja nii tõeline. Johannes pääsuke (1982-1918) – kogus eestimaal etnograafilist informatsiooni, pilte jms, eesti päästeantropoloog hahaha.. pildid ei olnud võimsad ja kõrgel tasemel. Lavastas Eesti esimese mängufilmi 1914 „Karjuhat Pärnumaal“. Töötas ERMis fotograafina ja oli pühendunud eestlaste 20saj igapäevaelu jäädvustamisele. Kokku on teinud ligikaudu 40 filmi, millest 10 on hoiul Eesti Filmiarhiivis, kuid osa töid on hävinenud. Eksootika – huvi selle vastu oli suur, pärismaalased toodi näitustele kaugelt maalt kohale, toodi nende tööriistad jm stuff (taasloodi etnograafiline situatsioon), eksootilised fotod muutusid populaarseks.
annaabi.ee 
