Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidevalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim- ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Kaks põhitüüpi: Karjatusahelad algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjad Laguahelad mmis algavad surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 12. Kooselavate liikide vahelised suhted Liik A Liik B Neutralism 0 0 Konkurents likidevaheline või liigisisene - -
atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel ► Toiduahelad ja energiaülekanne Tavaliselt on igal liigil oma peamine vajalik toit. Eri liikide organismide mitmekülgseid suhteid iseloomustab biotsönoosis toiduahel, mis seob erinevad asukad (esindatud kümnete liikidega) üheks bioloogiliseks tervikuks. Toiduahelad võib jaotada kaheks põhitüübiks: karjatusahelad, algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni; ja laguahelad, mis algavad surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. Lagundamisprotsessi erinevatel astmetel on osalised ka kõdutoidulised liigid (saprofaagid) mullas ja vees. Energia läbib ökosüsteemi ühe korra ja väga palju energiat läheb kaduma troofiliste tasemete vahel liikudes. Energia ülekanne ühelt toiduahela tasemelt teisele
annaabi.ee 
