Puiskarjamaa hooldamisel tuleb tagada puistu liituvus vähemalt 0,2, karjatada koormusega 0,31,0 lü/ha, vajadusel horendada puistut ja poosastikku. Rannaniitudel 0,4-1,3 lü/ha kohta. Suurema koormusega karjatamisel tuleks karjatamist alustada 15. juulist. Eelistada tuleks veiste, hobuste ja lammaste läbisegi karjatamist. Karjatamise tulemusena peab vähemalt pool karjatatavast alast olema madalmurune. (http://www.balticseaportal.net/media/upload/File/Deliverables/MP%20Kydema %20Bay/Annex4_Seminatural_habitats.pdf) Luhade karjatamiskoormuse valimisel tuleb kindlasti arvestad, et 1 lü/ha piiri ei ületataks ka kuivemate luhtade puhul. Teisest küljest võivad suurtel luhtadel pehmemad alad hoopis alakarjatatuteks osutuda, kuna loomad valivad toitumiseks kõrgemaid ja kuivemaid kohti. Et nad sööksid luha ühtlaselt madalaks, sealhulgas soonekohad,
Karjatamiskoormus tuleks hoida pigem mõõdukas kui väga väike või väga suur. Vähese koormuse puhul jääb osa taimi söömata ning need hakkavad domineerima. Optimaalsest suurema koormuse puhul on väljaheidete kogumid, kogunemiskohad ja teerajad liiga ulatuslikud ning ärasöödud taimede taastumine aeglane või puudulik. Karjatamiskoormus võib olla suurem suvel ja sügisel ning väiksem kevadel(linduse pesitsemine jne.). Optimaalse karjatamiskoormuse tulemusena peaks vähemalt pool karjatatavast alast olema madalmurune. Veised eelistavad keskmise- ja kõrgemakasvulisi mahlakamaid taimi (rebivad taime katki) ning tallavad sisse rajad. Lambad on väga valikulise toitumisviisiga, eelistades madalamaksvulisi ja lehiselisi taimi ning vältides vanemaid kuivanud kõrsi. Lambad söövad toidu sobivuse korral rohu madalaks. Hobused söövad väga erinevaid taimi, samuti 30 meelsasti puulehti
annaabi.ee 
