enamus lehmi liigub oma õigele kohale. See paistab silma just vanade lehmade juures, kes eksimatult liiguvad oma kohale laudas. Veised on kontakttüüpi loomad, kes on harjunud karjas elama. Karjamaal süües lähenevad veised üksteisele 1...2 m kaugusele. Kui mõni loom ilmub lähemale, tõrjutakse ta kaugemale (ca 10 m) s.o. individuaaldistantsini. Neid aspekte tuleks arvestada ka veiste pidamisel laudas ja karjatamisel. Seda tuleb arvestada loomade pidamis- ja karjatamistiheduse määramisel. Lõastamata pidamisel moodustavad veised karjas hierarhia ehk astmejärjestuse. Hierarhia määratakse otsese võitluse, ähvarduse, passiivse allumise, tõrjumise või kõrvalehoidumisega. Hierarhia ei ole püsiv, vaid muutub pidevalt, eriti uute loomade karja toomisel. Looma koht hierarhias sõltub kehamassist, sarvede suurusest ja temperamendist, mitte toodangust. Hierarhiline struktuur on üks peamisi põhjusi, miks kasutatakse veiste nudistamist
kus enamus lehmi liigub oma õigele kohale. See paistab silma just vanade lehmade juures, kes eksimatult liiguvad oma kohale laudas. Veised on kontakttüüpi loomad, kes on harjunud karjas elama. Karjamaal süües lähenevad veised üksteisele 1...2 m kaugusele. Kui mõni loom ilmub lähemale, tõrjutakse ta kaugemale (ca 10 m) s.o. individuaaldistantsini. Neid aspekte tuleks arvestada ka veiste pidamisel laudas ja karjatamisel. Seda tuleb arvestada loomade pidamis- ja karjatamistiheduse määramisel. Lõastamata pidamisel moodustavad veised karjas hierarhia ehk astmejärjestuse. Hierarhia määratakse otsese võitluse, ähvarduse, passiivse allumise, tõrjumise või kõrvalehoidumisega. Hierarhia ei ole püsiv, vaid muutub pidevalt, eriti uute loomade karja toomisel. Looma koht hierarhias sõltub kehamassist, sarvede suurusest ja temperamendist, mitte toodangust. Hierarhiline struktuur on üks peamisi põhjusi, miks kasutatakse veiste nudistamist. Hierarhia olemasolu tuleb
liigub oma õigele kohale. See paistab silma just vanade lehmade juures, kes eksimatult liiguvad oma kohale laudas. Veised on kontakttüüpi loomad, kes on harjunud karjas elama. Karjamaal süües lähenevad veised üksteisele 1...2 m kaugusele. Kui mõni loom ilmub lähemale, tõrjutakse ta kaugemale (ca 10 m) s.o. individuaaldistantsini. Neid aspekte tuleks arvestada ka veiste pidamisel laudas ja karjatamisel. Seda tuleb arvestada loomade pidamis- ja karjatamistiheduse määramisel. Lõastamata pidamisel moodustavad veised karjas hierarhia ehk astmejärjestuse. Hierarhia määratakse otsese võitluse, ähvarduse, passiivse allumise, tõrjumise või kõrvalehoidumisega. Hierarhia ei ole püsiv, vaid muutub pidevalt, eriti uute loomade karja toomisel. Looma koht hierarhias sõltub kehamassist, sarvede suurusest ja temperamendist, mitte toodangust. Hierarhiline struktuur on üks peamisi põhjusi, miks kasutatakse veiste nudistamist
annaabi.ee 
