Normatiivide kohaselt arvutatakse välja loomade söödanõudlus MJ-des elatuseks, piimatootmiseks ja eluskaalu juurdekasvuks. Normatiivide järgi arvutatud söödanõudlusest võetakse maha karjatamisel söödetud lisasööt ja liidetakse niiteliselt kogutud karjamaasaak, saadud tulem on karjamaa zootehniline saak MJ-des. Zootehnilise karjamaasaagi (MJ/ha) ümberarvestamiseks kg/ha rohusaagiks tuleb: Karjamaasaak MJ/ha : 2,00 (1.karjatamisring) = rohusaak kg/ha : 2,25 (2.karjatamisring) = rohusaak kg/ha : 2,40 (3.karjatamisring) = rohusaak kg/ha : 2,50 (4.karjatamisring) = rohusaak kg/ha Karjamaasaagi niiteline arvestus. Niitemeetodi korral valitakse igas koplis arvestuslapid kogu suveks ja võimaliku ühtlase paigutusega üle kopli pindala, et nad iseloomustaksid kogu kopli rohukamarat. Lapid
-varajasi karjamaid (aas-rebasesaba, kerahein) saab kasutama hakata mai I poolel, keskvalmivaid (valge ristik, lutsern) 10-12 päeva hiljem, hiliseid mai lõpus -sobivaim aeg karjatamiseks võrsumise lõpp kõrsumise algus, rohu kõrgus 12-20 cm (alla 10 cm rohus vähe kuivainet) -mais järelkasv 12-14 päeva, juunis 16-18 päeva, juulis-augustis 20-25 päeva, augusti lõpp-september 30- 35 päeva -kui rohi on vahepeal õitsema lastud ei kehti -esimene karjatamisring tuleb lõpetada niipea kui saab alustada teise ringiga -mida ei jõuta karjatada niita siloks, haljasmassiks -kindlasti püüda karjatada valge ristiku rohked karjamaad -oluline on viimase ja eelviimase karjatamise vahe kui see on alla 20 päeva, ei jõua taimed koguda varuaineid ja jäävad järgmiseks aastaks nõrgaks -lopsakat taimikut ei ole mõtet talveks jätta talvekahjustused; samuti tuleks vältida paljakssöömist
annaabi.ee 
