Samuti laiendas ta Kirikuriigi alasid, nii et see ulatus üle Kesk-Itaalia ühelt Itaalia küljelt teiseni. Samuti suurenes siis riigi majanduslik ja poliitiline võim. Suur kirikulõhe ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. Kirikulõhe ei muutnud kristlikus kirikus apostlite poolt määratud apostellikku järjepidevust ega hierarhiat: üksikute koguduste karjasteks olid preestrid, piirkondade üle olid karjasteks piiskopid ning kõikide piiskoppide, preestrite ja kirikute vaimseteks nõuandjateks olid patriarhid. Kristlikus maailmas oli viis patriarhi: Aleksandria patriarh, Antiookia patriarh, Jeruusalemma patriarh, Konstantinoopoli patriarh ja Rooma paavst. Omavahel olid nad võrdsed ning pidasid tähtsate otsuste tegemiseks üheskoos kirikukogudel nõu. Kellelgi polnud absoluutset võimu teiste üle. 9. sajandil hakkasid ida- ja läänekirik
segaduses. Varased Saturni vaatlused olid komplitseeritud, kuna Maa möödub Saturni rõngaste tasapinnast iga paari aasta tagant. Alles 1659 aastal selgitas Christiaan Huygens täpselt rõngaste ehituse. Saturni kaaslased Saturnil on vähemalt 22 kuud. Kuus neist on kesmise suurusega kuud ja ülejäänud on tillukesed, mõned neist vaid 30 km läbimõõduga. Kahte kuud, mis tiirlevad teine teisel pool rõngast nimetatakse karjasteks, sest nad suunavad osa rõngaste ainest. 26. oktoobril 2000 teatati ametlikult 4 uue Saturni kaaslase avastamisest. Sellega tõusis teadaolevate Saturni kaaslaste arv 22-ni, mis tähendab, et Päikesesüsteemi planeetidest omab Saturn kõige rohkem kaaslasi. Teisele kohale langes nüüd Uraan oma 21 kaaslasega. Nüüdseks on neid nelja uut objekti jälgitud väga paljudes observa-tooriumides üle kogu maailma. Kaaslased paiknevad umbes 15 miljoni km kaugusel Saturnist ja
jahvatusjärge oodates juttu rääkisid ja nalja tegid. Siin kasvas ta väiksest peale kokku rahvakeelega ja talupojahuumoriga, mis said tema kirjatööde suuremateks väärtusteks. Johann Voldemar Jannsen oli 7-aastane, kui ta isa suri. Ta sai endale kasuisa, kes aga oli möldri- ning kõrtsnikuametis liiga kergemeelne ja korratu, mistõttu võeti talt 1829. a. jüripäeval veski- ja kõrtsikoht käest. Samal kevadel saadeti lapsed sugulaste juurde karjasteks. 4 Paari aasta pärast võttis ema Jaani enda juurde tagasi ja saatis ta Vändra köstrikooli. 1833.a. sügisel avati Vändras köstrimajas kihelkonnakool, mille ülesandeks oli ette valmistada külakooli õpetajaid ja vallakirjutajaid. Sinna pääses ka kohe Jannsen. Seal sai ta esmakordselt lugeda O.W. Masingu "Maarahva Nädalalehte". Sealt tekkiski esmakordselt huvi hakata ise väljaandma lehte.
annaabi.ee 
