eriliste omaduste tõttu, mis takistab keerisvoolude taket liikuvate loomade ümber tavadelfiinide levikuala Hüpetega edasi Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Mõnikord teevad delfiinid hoopis kaelamurdvaid hüppeid ja piruette. Arvatakse, et lisaks hingamisele on hüpetel oma osa ka karjasisesel suhtlemisel. Sigimine Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Poegitakse tavaliselt aasta kõige soojematel kuudel. Ema ja ka teised karja kuuluvad emased aitavad pojal pinnale tõusta, et vastsündinu saaks esimest korda kopsud õhku täis tõmmata. Imetatakse aga vee all. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks. Delfiinid ja inimesed Delfiinid on elupäästjad. Meremehed on näinud delfiine ujujaid päästmas ja hädalisi pinnale
Mõnikord kasutavad nad valje helisid parvekalade segadusse ajamiseks ja isegi halvamiseks. Nii saab toidu kätte kergema vaevaga. ` Liikumine ja suhtlemine Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad delfiinid hingata. Mõnikord teevad delfiinid hoopis kaelamurdvaid hüppeid. Arvatakse, et lisaks hingamisele on hüpetel oma osa ka karjasisesel suhtlemisel. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas on kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad nad arvatavasti oma saagi leidmiseks kuuldavale palju kõrgema sagedusega piiksatusi.
Mõnikord kasutavad nad valje helisid parvekalade segadusse ajamiseks ja isegi halvamiseks. Nii saab toidu kätte kergema vaevaga. Hüpetega edasi Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Mõnikord teevad delfiinid hoopis kaelamurdvaid hüppeid ja piruette. Arvatakse, et lisaks hingamisele on hüpetel oma osa ka karjasisesel suhtlemisel. Sigimine Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Poegitakse tavaliselt aasta kõige soojematel kuudel. Ema ja ka teised karja kuuluvad emased aitavad pojal pinnale tõusta, et vastsündinu saaks esimest korda kopsud õhku täis tõmmata. Imetatakse aga vee all. Piim, mida pojad ema nisadest imevad, on väga rasva- ja valgurohke ning järglased kasvavad kiiresti. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks. Kajalokasitsioon
Nii saab toidu kätte kergema vaevaga. 10 Eluolu: Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Mõnikord teevad delfiinid hoopis kaelamurdvaid hüppeid ja piruette. Arvatakse, et lisaks hingamisele on hüpetel oma osa ka karjasisesel suhtlemisel. Delfiinidele meeldib mängida mööduvate laevade juures. Nende tavaline kiirus on 36 km/h, kui aga püsib kiirekäigulise laeva vöörilainel, siis isegi 60 km/h. Delfiinid on võimelised kuulma heli sagedusega mõnest tuhandest Hz-st kuni üle 100 000 Hz, mõnede andmete järgi ka kuni 200 kHz.Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni.
annaabi.ee 
