stiilivõtteid. Vastuoksa poeetilistele oodidele esindavad rõõmsameelsed karjaselaulud hoopis teistsugust luulemaailma. Neeki põhinevad antiikeeskujudel, kusjuures tähtis väljendusvahend on dialoog. Ühteaegu on selgesti tuntav eesti rahvalaulu kõla (trohheiline värsimõõt, alliteratsioon, assonants). Pastoraalides kujutatakse karjaste idüllilist elu kauni looduse rüpes, näiteks „Karjaste laul. Ott ning Peedu“, „Jaak, Jüri – karjasepoisid“, „Elts ja Tiiu – karjased“. Neis võib kergesti ära tunda antiigist pärinevat anakreontilist luulelaadi. Kogu Kr. J. Petersoni looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofia jälle lauludeks – olgu see läbi muremõtete, nagu oma varast surma etteaimavas luuletuses „Mardi Lutterusse päwal“, mida võib tema vaimseks testamendiks pidada. Kr. J
Vastuoksa poeetilistele oodidele esindavad rõõmsameelsed karjaselaulud hoopis teistsugust luulemaailma. Neeki põhinevad antiikeeskujudel, kusjuures tähtis väljendusvahend on dialoog. Ühteaegu on selgesti tuntav eesti rahvalaulu kõla (trohheiline värsimõõt, alliteratsioon, assonants). Pastoraalides kujutatakse karjaste idüllilist elu kauni looduse rüpes, näiteks ,,Karjaste laul. Ott ning Peedu", ,,Jaak, Jüri karjasepoisid", ,,Elts ja Tiiu karjased". Neis võib kergesti ära tunda antiigist pärinevat anakreontilist luulelaadi. Kogu Kr. J. Petersoni looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofia jälle lauludeks olgu see läbi muremõtete, nagu oma varast surma etteaimavas luuletuses ,,Mardi Lutterusse päwal", mida võib tema vaimseks testamendiks pidada. Kr. J