Teemad olid mitmekesised ja esitajateks olid sageli mehed. Jutustati lossidest, võitlusest mõisaomanikuga, ilusatest naistest, õnnetust armastusest, revolutsioonidest. Eeskuju võeti saksa kultuurist. Eesti rahvapillid Suhteliselt väikse osatähtsusega. Vanimad on viled, pasunad ja sarved. Muistsed muusikainstrumendid: 1) vilepillid 2) keelpillid 3) rütmipillid Pillid olid suhteliselt algelised. Laenati ka teistest kultuuridest. Puhkpillid - erinevad vilepillid, karjasepasunad, loomasarved, torupillid, parmupill. Keelpillid - kannel, hiiu kannel e. rootsi kannel. Rütmipillide tähtsus oli pigem vaatemänguline kui muusikaline. Nt. jauram, pingipill, piitsaplaks, kraaplaud. Kõige hilisema tekkega on rahvatantsud. 18. saj. lõpp. Eristati 2 tüüpi rahvatantse: 1) sõõrtantsud tantsiti ringis 2) voortantsud tantsiti reas Jaotatakse esitajate järgi meeste-, naiste-, laste-, paaris- ja rühmatantsud.
Ükskõik kuhu ta ei lähe, olgu see mets, linn või ball, ilmub talle ikka nägemus armastatust koos muusikalise motiiviga. Kogu osa on valsi karakteriga, tähtsal kohal on 2 harfi. AT kõlab 2 korda, kõigepealt flöötidel, hiljem klarnetil. III Stseen väljadel: ühel õhtul looduses kuuleb kunstnik kahte karjast oma pille mängimas. Valitseb harmooniline idüll, pastoraalsed meeleolud. Lootus ja igatsus hingerahu järele. Kõlavad "karjasepasunad ja - viled" ehk orkestris inglissarv ja oboe kaugusest. Kunstnik mõtleb oma armastatu peale... Kahtlused: aga mis siis, kui ta petab mind?! Üksindus, hirm, lootusetus. Kauguses kõlab äikesetorm 4 timpanil, mis on häälestatud eri nootidel. Oboel, inglissarvel ja klarnetil on oluline roll meeleolu loomisel. IV Rongkäik tapalavale: kunstnik on veendunud, et tema armastatu on teda reetnud. Ta tahab end
annaabi.ee 
