minna. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Asteekidel( Mehiko pinnal elav rahvas) algab sel päeval pidustustega uus aasta. Inglased tähistavad jõulude lõppu nagu ka sakslased ja paljud teised rahvad. Küünlapäevast algas teenistuslepingute sõlmimine. Palgati aastasulaseid ja teenijatüdrukuid, suvilisi ja karjaseid. Ka mõisamoonameeste ja rentnike kohakaubad tehti küünlapäeval või siit alates. Lepingud sõlmiti sageli kõrtsis, kuhu selleks kokku mindi. Töökalendris algas küünlapäeval kangakudumine, mis kestis jüripäevani. Vanematest tavadest põletati mõnel pool künnihärgade sarvi, et härjad oleksid kündmisel tugevad. Tuntud on vanasõna: "Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa kukk maarjapäeval nokkagi kasta." *Küünlad
see kiire, mis kuhugi ei vii? Thoreau), minakeskne grafiti (Igatsen valgust), sina- pöördumised (Sa oled see mida lood/jood). 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad (Vanavene leetopiss, läti Henriku Liivimaa kroonika) Reisikirjad (Münster „Cosmographey“ 1588) ([Liivimaa] Lihtrahva seas on samuti paljusid, kes saksa keelest midagi ei tea ja sellepärast pole neil ka kristlikke karjaseid, nad kummardavad päikest, kuud, tähi, puid ja linde. Nad teavad Kristuse nime, aga ei oska tema kohta midagi öelda. Nad lasevad oma lapsi ristida lähimates kohtades, aga kui nad mujale kolivad, kus neid ei tunta, lasevad nad oma lapsi kindluse mõttes veel kord ristida. Nad elavad ja surevad Jumalat tundmata nagu loomad.) Kohtudokumendid 17. Sajandist (teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta) 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori
annaabi.ee 
