Vaimulik rahvamuusika on välja kasvanud kirikukoraalides. Käsitsi kirjutatud koraalikogud on säilinud 17. sajandist Rahvakasutuses on kirikukoraalides tekkinud huvitavad versioonid. Vaimulike rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1890. Kogud sisaldasid koraali teisendusi, vaimulike laulude ilmalikke versioone ning iseseisvalt sündinud meloodiaid. Soome rahvapillid Karjapasun- valmistati kasetohust ja lepakoorest, sageli ka loomasarvest Karjapasunat kasutati signaalvahendina Karjase vile- sellel puhkpillil võis juba mängida laulu ja tantsuviise Kantele- kõige olulisem soome rahvapill. Algselt oli 5 keelne, valmistatud enamasti kasepuust. Keeled olid punutud jõhvidest, tänapäeval vask- ja teraskeeled. Keelte arv kasvas järk järgult. Algselt oli näppepill, hiljem hakati kasutama nn katmisstiili. (akordid) Viiul (viulu)- uuem rahvapill, mida on mainitud juba 17 saj kohturaamatutes. Alles 19 saj
Neid vaevasid kohutavad valud. Daphnis ja Chloe küsisid nõu Philetaselt. Philetsas rääkis neile armastusest. Vahepeal aga saabusid Daphnise ja Chloe elupaika mereröövlid, kes võtsid Daphnise kinni ja viisid laevale. Chloe oli samal ajal nümfide koopas peidus, aga veisekarjus Dorkon pekstakse surnuks. Veel enne surma, käsib ta Chloel Daphnise päästa, selleks kinkis ta Chloele karjapasuna ja käsib seda mängida. Chloe suudleb veel surijat ja hakkab karjapasunat mängima, ise mere poole kõndides. Kuuldes karjapasuna häält, tormavad loomad karjamaalt otse merre. Tekkis hiidlainetus, mis ajas laeva ümber. Rasketes rüüdes mereröövlid vajusid põhja, aga Daphnis pääses eluga kaldale. Methymnalased tulid maale, et seal lõbutseda. Nad tulid laevaga, aga laeva polnud millegagi kinnitada, nii võeti kinnitamiseks pajuoksad. Kitsed, kes aga olid mere ääres söömas, sõid pajuoksad ära. Laev uhuti merele ja methymnalased tahtsid
annaabi.ee 
