Muinasaeg kestis kuni XIII sajandini. Sellest ajajärgust ei tea me eriti palju, kuna kirjalikke märkmeid on vähe. Enamus meieni jõudnud informatsioonist selle aja kohta on tänu suulistele pärimustele, arheoloogilistele väljakaevamistele ning ,,Henriku Liivimaa kroonikale". Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülem...
Peamiseks põhjuseks ennustatust kiiremale temperatuuritõusule on kinnitusel üha vähenev süsinikdioksiidi(CO2) saastekogus. Sellal kui kasvuhoonegaasid soojendavad ilmastikku, süsinikdioksiidid jahutavad seda. Teadusliku maailmapildi järgi on selle fenomeni põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Inimese tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilkütuste põletamisest, globaalsest metsastumisest, põllumajandusest ja karjandusest. Nende tegevuste läbi kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid CO2, metaan ja dilämmastikoksiid ning peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse. Aastatel 1906-2005 jooksul tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 kraadi võrra. Soojenemise lineaarne tõus viimasel 50 aastal on peaaegu kaks korda nii suur kui kogu 100 aasta jooksul. Kliimamuutusega seotud- Juuli 1995 Midwesterni USA kuumalaine. Temperatuur tõusis 41 kraadini.
võib tuua Skype, mille abil saab enda peretuttavatega piltühenduse luua igast maailma otsast. Tänu suurtele leiutistele on inimeste elu muutunud lihtsamaks. Inimestele ei ole vaja teatud tegevuste jaoks enam palju energiat kulutatada ning asjad saavad aetud vaevata. Sisepõlemismootoriga ja suurte tehastega on saastatud õhku nii palju, et on tekkinud kliima soojenemine. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilsete kütuste põletamisest , põllumajandusest ning karjandusest. Nende tegevuste läbi kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid süsihappegaas(CO²), metaan ning dilämmastikoksiid ja nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse. Kliima soojenemise tõttu on hakanud tõusma ka veetase maailmameres, sest jäämäed sulavad ning ka maapinnalähedane õhutemperatuur on tõusnud 1906-2010 kuni 0.79ºC . Et luua uusi tehnoloogiaid ning neid rakendada on vaja ka ressursse. Uue tehnoloogiaga on
Globaalne soojenemine ja selle tagajärjed Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilsete kütuste põletamisest, globaalsest metsatustumisest ja põllumajandusest ning karjandusest. Inimtegevuse tõttu suureneb veeauru,süsinikdioksiidi ,metaani,lämmastikoksiidi,osooni ja freoonide (CFCs) hulk atmosfääris, mis põhjustabki globaalse soojenemise. Kõige enam suureneb inimtegevuse tagajärjel süsihappegaasi hulk. Seda eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%), tekib metsade mahavõtmisel (11%) ja eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%). Metaan eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%) ja prügilatest
annaabi.ee 
