ta kaheksaks aastaks. Igal koosolekul hakkas Jakobson pidama õpetlikke kõnesid. Peamine tähelepanu ettekannetes oli ikka pööratud põlluharimisele. Jakobson andis talumeestele häid nõuandeid. Ta võttis osa ka Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi tegevusest. Ka seal valiti ta 1875. aastal seltsi presidendiks. Põllumeeste seltsides peetud sisukaid kõnesid avaldas Jakobson trükis, et teha neid laiemalt kättesaadavaks. Suurt rõhku pani Jakobson karjamajandusele see aga tähendas kogu senise põllumajandusliku süsteemi ümberkorraldamist. Ka sigu soovitas Jakobson pidada suuremal määral, samuti arendada tõusigu. Ta propageeris mesilastepidamist: seniste algeliste pakktarude asemele soovitas ta moodsat kasttaru. CRJ tutvustas uusi välismaa põllutööriistu ning tõestas, et nende kõrge ostuhinna katab tulukus. Hakati tellima põlluheinaseemet, parandati kartulisorte.
tollipiir Venemaaga). Takistuseks esialgu merkantilistlik vananenud seadusandlus (nt maakaubanduse keeld kuni 1859 ja tsunftiseadus kuni 1868). Täielik ettevõtlusvabadus (1879). Oluline Saimaa kanali (1856) ja raudteede ehitamine (I 1862). Traditsioonilise põllumajanduse kriis 1860.aastatel ja karjamajanduse areng 1866-68 ikaldusaastate tõttu suured näljaaastad. Suri 8% (115 000 inimest): nälg ja haigused. Järeldused: Soomes ei tasu toota teravilja, vaid spetsialiseeruda pigem karjamajandusele Algas odava rukki import Venemaalt (1914 täielik sõltuvus Vene teraviljast). 1870.aastatest arenes karjamajandus. Piimandus ja või eksport Venemaale ja SB´sse. 1910 40 % Soome põldudest kasvas hein (loomasööt). Soome jäi põllumajandusmaaks 1914 - 71% Metsatööstus Soomes ,,Roheline kuld": uus jõukuse allikas. 1857 legaliseeriti aurusaekaatrite asutamine. Rajamine 1860- 90: arenes veeteede ja koskede juures (palkide parvetamine ja energiaallikas). Esimesed
annaabi.ee 
