Samasugused tehnilised reformid ka Taani-Norra aladel 18.-19. sajandi vahetuses. Põllumajanduse intensiivistamine Viljakates piirkondades tulemus saavutati uute ja paremate põllumajanduslike meetoditega põldude efektiivsem väetamine ja mitmeväljasüsteem, tööstuslikult toodetud põllutööriistad (masinad), sordiaretus (nisu, rukis, kaer). Nt 1770-1870 teraviljatootmine Taanis kasvas 4,5 miljonist tünnist 20 miljoni tünnini. Kasvatati järjest rohkem loomasööta, karjamajanduse areng (väetis, liha, piimandus). Põhjapoolsetel äärealadel jätkus metsa ülesharimine põlluks (ekstensiivne kasv). Põllumajanduse areng Perifeerias (Soomes, Norras, Islandil) olulised kõrvalised lisasissetulekud: nt tõrva tegemine ja viina põletamine, kalastus, prahivedu ja jahipidamine. Põhjamaade põllumajanduse arengule oluline SB vabakaubandus (1849-1914) ja Saksa tolliliit (1834-1871) ja Peterburi: eksporditi teravilja, võid, sealiha, peekonit, juustu ja kala
viina. Balti provintside ja Venemaa vahel oli tollipiir, 1760. aastatel viinale tollipiir avati. See oli siinsetele mõisatele suur kasu. Viinamajanduse tekkega kaasnes teisigi protsesse (viinapõletamine vajas suurt hulka küttepuid, mis tähendas metsade hävitamist). Üsna suured metsamassiivid on sellega seoses väidetavalt kadunud. Viina tootmisel olid mitmed kõrvalproduktid (praga?). Seda hakati härgadele sisse söötma. Tulevad nuumhärjad, suureneb lihatootmise kasv, karjamajanduse edenemine. Ka sõnnikumajanduse hüppeline tõus, sõnnik veetakse põllule ja ka saagid kasvavad sellega seoses. Ka mentaliteedis toimuvad muudatused. Intensiivistub ka kõrtsipidamine ja joomarlus talupoegade hulgas. 18. sajandi lõpul on Eestis loetud umbes 2000 kõrtsi. Keskmiselt üks mõisa kohta ja veidi peale. Mõisa sissetulekud on suurenenud. Toimub visuaalne muutus kui enne olid mõisad puuhütid, 18. sajandi teisel poolel saab alguse luksuslike kivimõisate ehitamine
annaabi.ee 
