1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui
halvasti) *linnud- kägu: kuninglik lind,ei tee pesa, sulane olemas, kulliks muutub suve teisel poolel, sajatav hääl kägo pärast- sured x aasta pärast, söögiisu kaob, kuivad(nälgid),kari kuivab, unustad, täid, puugid, jõuetuks, seaõnn paknäär- kõhutõved kivitäks-karjased peksavad jalad vastu kive puru tikutaja-karjapoisid löövad orkide otsa jalad puru kakerdaja- linalind-linavästrik karjalind- Tegevused: 1)kuulis 1x kägu 2)nägemine 3)varjamine 4)situtamine petmine -võõras hing(inimene võõra võimu all) - hingekaotus Maagiline kontaktsus: kehaline kontakt: 1)kallistamine 2)hammustamine 3)suudlemine 4)suguühe 5)kehaeritised 6)puudutus 7)söömine 8)joomine 9)tapmine 10)imemine kaudne kontakt: 1)puhumine 2)jälgedes käimine 3)asemel magamine 4)toolil istumine 5)kellegi asja saamine endale 6)üle läve andmine 7)nimetamine 8)kiitmine 9)pilk-kade pilk
annaabi.ee 
