Vargamäe Eesperet ostes polnudki Andres tema tõelist väärtust arvestanud vaid mõelnud ,mis temast teha ,mis väärtuse sellele maale tööga võiks anda. Andres mõtles et kunagi võiks kogu Vargamäe olla tema ja ta laste oma. Võib-olla mõjutaski see mõte teda sedavõrd ,et Andres kohta otsides Vargamäe juurde pidama jäi.Esiotsa pidi Andres kõik kaugemad tuleviku plaanid heitma.Kõige pealt pidi korda tegema ripakil ja laokil hooned ,elumajaga hakates ja karjalautadega lõpetades. Et talu müükis oli jättis vana peremees maad kündmata.Juba esimesel künnipäeval tabasid peremeest kurvad kogemused.Ta pani saha ette noore mära ,kes oli tuline ja räpakas,eriti kivide vahel ,mis seisid paiguti nagu hundikari varitsedes,et saha rauapuu otsa kinni karata.Mõne päevaga oli selge ,et saagu mis saab aga salakividega peab kohe võitlust algama. Varsti selgus uus häda: veehäda. Madalamates kohtades oli põld nii pehme, et ei kandnud looma.
Aruheinamaad oli kodumail ainult väike lapike." Põldude mulla all oli palju kive, mida ei olnud võimalik näha ning kündmisel lõhkusid need kivid Andrese tööriistu. Talu vajas väga palju tööd. Oli vaja palju kraave kaevata, kive koristada ning ka hooned vajasid remonti. NÄITED: "Esiotsa pidi Andres kõik kaugemad tulevikumõtted peast peletama, sest ees seisis hall igapäevsus: risakile ja laokile hooned, elumajaga hakates ja karjalautadega lõpetades. Kõige halvem lugu oli kambritega, sest seal kõlbas ainult suvel sees elada. Talvel külmaga pidi rehetuppa pugema, kus seisis nurgas kummiga ahi nagu elevent." "Aiad õue ümber ja tänaval seisid hädaga püsti, väravad kannatasid vaevalt lahti- ja kinnitõstmist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees seisis sigade karjasmaa. Tuppa ja kambrigi tungisid rõngasninad kohe, niipea kui uks paokile unustati." 2) Andresel olid Vargamäega suured plaanid
annaabi.ee 
