Esimesed usaldusväärsed andmed karjalaste kohta pärinevad 1835. aastast, mil Vene geograafi Peter von Köppeni loenduse tulemusena karjalaste arvuks Venemaal nimetati 171 695 (Tveri kubermangus 84 638 ( kuna kogu Kirde-venemaa põlisasukateks olid soome-ugrilased, siis arvati ka Tveris elavaid soomeugrilasi karjalasteks just sarnase keele tõttu, ehkki selleks ajaks olid kadunud nii merjalsed, muromlased ja muud tsuudide rahvad. Sellal ei taibatud veel neid tsuude mujale paigutada), Novgorodi kubermangus 27 076 ( arvatavasti "tegelikud tsuudid"(, Aunuse kubermangus 43 810 ja Valgemere aladel Põhja- Karjalas 11 288). 1897
-) läänest-itta liikusid sool, pronks, hõbe, relvad. -) idast-läände liikusid karusnahk, (mesilas)vaha küünalde valmistamiseks. * Valitseb kaks seisukohta. Vanem seisukoht on see, et Eesti ühiskonnas valitses peamiselt võrdsus. Uuem seisukoht on aga see, et Eesti ühiskonnas valitses suur varanduslik ebavõrdsus ning suured maaomanikud maksustasid ka vesemaid kodanikke. * Eesti hõime ümbritsesid läänes soome hõimud, kes jagunesid läänest-itta pärissoomlasteks, hämelasteks ja karjalasteks. Idas põhjast-lõunasse elasid vadjalsed, ida- slaavlased (ei saa rääkida veel venelastest). Lõunas läänest-itta elasid liivlased ja läti hõimud, kellest oluliseimad olid kurelased, semgalid ja kõige ida poolsemad olid latgalid. Läänes üle-mere naabrid olid rootslased. -) Sugulas rahvastega ehk soome hõimude, vadjalaste ja liivlastega olid suhted üsna soojad ja head, kuid teistega toimusid vastastikused rünnakud ja lahingud. Kuni muinasaja
annaabi.ee 
