(Sa) 25. Tõnisepäev olevat talve keskpaik. (Trv) 26. Taliharjapäeval murti talve selgroog. (V Jg) 27. Küünlapäeval murtakse külmal seljaluu katki ja külmal hakkab üks silm vett jooksma. (Võn) 28. Lumi küünlaks, vihm jüriks. (Puh) 29. Piitre pist lämmä ora lumõ sisse. 30. Madisepäev hakkavad kõrred lund vihkama. (Plt) 31. Maarjapäiväl piävät viiotsa joba kokku saama. (Ote) 32. Pastumaarjapäeval visatakse esimene kuum kivi vette, karjalaskmise päeval teine ja jüripäeval kolmas. (Pst) 33. Tõnisepäevast öeldi, et tuline kibi olla vee sisse visatud. (Kul) 34. Kui enne jüripäeva müristab, on soe kevade ja kasin suvi. (Sa) 35. On käädripäev soe ja päiksepaiste siis otsi kasukat suveks valmis. (Rõu) 36. Jüri jürab metsa koore valla. (Rõu) 37. Jaagupipäeval läheb raudnael rohtu ja külm kivi jõkke. (Iis) 38. Ku säitsmevelistepäävä satas, sissatas veel säitse ööd-päivä. (Plv) 39
vahetamiseks. Ühtlasi peetakse jüripäeva suvetoojaks, looduse ärkamise pühaks. Uskumusi: Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust. Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida. Karjalaskepäev - 1. aprill Lugunädalate järgi loendades langes karjalaskepäev aprill algusesse, kuid juba 19. sajandi lõpul oli jüripäev sellest tükk maad olulisem. Kuna karjalaskmise juures oli eriti oluline soodsa päeva valimine, siis võidi karja väljalaskmist nihutada halvalt nädalapäevalt paremale. Paiguti on väidetud, et kui see ei olnud reede või esmaspäev, lasti kari korrakski välja, isegi siis, kui polnud sobiv karjatamisilm. 3 MAI. Volbripäev-1.mai Eesti rahvakalendri tähtpäev, kui kõikide nõidade ja tarkade päev.