Mis on füsioloogilised ohutegurid? Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Kes puutuvad füsioloogiliste ohuteguritega kõige rohkem kokku? Füsioloogiliste ohuteguritega puutuvad kokku enamik maamajandus töötajaid – lüpsjad, karjakud, looma-linnufarmides talitajad ja veterinaarid, köögiviljakasvatajad ja –töötlejad, põllumasinatega töötajad ja nende remontijad, raamatupidajad, kokad jne. Näiteks töötatakse kummargil või kükakil asendis, põlvili asendis, istuvas asendis masinate juhtimisel või arvutiga töötamisel. Sundasendid, sundliigutused ja füüsiline ülekoormus Kui töötaja teostab tööprotsessi käigus pidevalt sarnaseid liigutusi käte-õlavöötme või selgroo
28. juunil kinnitati evakuatsiooniplaan. Just juuli alguses see võimas. Veeti välja kõike väärtuslikku. Kui edasitung peatus, peatus ka evakuatsioon ja see mõisteti hukka. Edasi 5 plaanipärasemalt, aga rindejoone lähenedes jälle paaniliseks. Tallinnas kõik laevadele segamini inimestega. Inimeste evakuatsioon- vabatahtlikud põgeenejad, punategelased. Aga sunnitult ka insenerid ja oskustöölised, veterinaarid, zootehnikud ja karjakud. Eestist lahkus kokku ca 25 000 inimest. Vangide evakuatsioon Venemaale (4000). Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Põhjused: arreteerimiste ja küüditamise eest varjunud, mobilisatsioonist kõrvalehoidmine (neid metsades üle 30 000). Aktiivsed relvastatud vabadusvõitlejad, nimetati metsavendadeks,
mootorrattad. Talurahvalt sunniviisiliselt võeti ära toiduaineid. Evakuatsioonid: Eesmärgiks oli vältida materiaalsete väärtuste langemist vaenlase kätte. Eestist veeti välja kõike väärtuslikku: tehaste sisseseadet, tooraineid, kütuseid, poolfabrikaate, valmistoodangut, ehitusmaterjale, transpordivahendeid, kariloomi, toiduaineid. Vabatahtlikult asusid evakueeruma mitmesugused punategelased. Tehastest saadeti insenerid ja oskustöölised, veterinaarid, zootehnikud ja karjakud- Evakueeriti 25 000 inimest. Mobilisatsioon Punaarmeesse: Sundmobilisatsioon puudutas kõiki 1907-1918. aastal sündinud mehi. Ei huvitanud Nõukogude Liidu juhtkonda, et rahvusvahelise õigusega ei ole õigus okupeeritavast riigis sundida elanikkonda teenima oma relvajõududes. Ei tahetud, et Saksamaa värbaks enda armeesse eestlasi. Üldmobilisatsioon võttis aset Põhja-Eestis ainult. Mobilisatsiooni punktidesse tuli kohale 50 000 meest, Venemaale jõudis 33 000.
annaabi.ee 
