Zeusi ja Maia vahekorrast sündis Hermes, kellest sai jumalate väle käskjalg, teda võib ära tunda tema tiivuliste sandaalide ning reisikübara järgi. Karjajumlana õnnistas Hermes kõikide loomade kasvu, mistõttu kujutati teda sageli lambaga. Kuna tema kultuslikud sümbolid -- kivihunnikud ja neisse püsti pandud kivi olid sageli ka teedetähisteks, sai Hermesest ka teede jumal ning rändurite kaitsja. Hermesel oli tegelikult väga palju erinevaid muid kohustusi ning teede- ning karjajumala kõrvalt oli ta veel ka unejumal, petturite jumal, mõtlemisjumal jne. Teda tihtipeale nimetati ka hingedesaatjaks kuna just tema oli see, kes saatis surnuid allmaailma. Hermes on tihedalt seotud ka Dionysosega kuna Zeus andis väikese lapse Hermese kätte, kartes Hera kättemaksu. Hermes andis väikemehe nümfidele, kus Dionysus rahulikul üles kasvas ning temast veinijumal sai. Kui Dionysos juba suur oli röövis Hera talt mõistuse ning igasuguse orienteerumisvõime,
Efesoses oli kultuse keskus ja maailmaimeks peetav tempel (see, mille kuulsusejanus Herostratos maha põletas, et ajalukku pääseda). Suurt lugu peeti ka Apollonist kui valguse, puhtuse, mõõdukuse, tõe ja tervise jumalast. Peamine keskus Delfis, kus tal oli oraakel (ennustajapreestrinna püütia, kes istus kolmjalal ning lausus ekstaasis viibides Apolloni inspireerit ennustusi, mida preestrid värssides edasi andsid). Apollon võib olla Väike-Aasia päritolu ühe hetiitide karjajumala nimi oli Apulunas. V-Aasia päritolu kinnitab ka asjaolu, et Trooja sõjas oli A. troojalaste poolel. Apollonile allusid ka õilis sõjakunst ja 9 muusat, samuti tulevikuennustamine. Austati ka tema poega Asklepiost, arstikunsti jumalat. Apolloni auks peeti püütiamänge iga olümpiaadi 3. a. suvel, võisteldi alguses ainult muusikas, hiljem ka spordis. Auhinnaks loorberipärg (loorber oli Apolloni puu). Kreeka on agraarmaa, seetõttu on viljakus nende jaoks väga tähtis ning mitmesuguseid
annaabi.ee 
