võõraste täkkudega, kuigi need kuuluvad samasse poismeeste karja. Uue karja moodustavad tavaliselt noor täkk ja 2-3 aastased märad.Karja tuumiku moodustavad hästi läbisaavad märad, ka täku vahetumisel jääb karja tuumik kokku hoidma.Karja sisene alluvusvahekord ei ole alati kindel, tavaliselt pannakse võimusuhted paika paari päeva jooksul peale kohtumist.Noored loomad võivad enda hulgast välja valida liidermära või saab karjajuhiks täkk.Kui hierarhiaredel on paika pandud muutub see aja möödudes vaid vähesel määral.Hierarhia redelil kõrgemale tõusevad enamasti aktiivsemad, kangekaelsemad ja suuremakasvulised loomad.Täkk hoiab karja koos ja on karja kaitsjaks, isegi kui ta pole otsseselt karjajuht. Ühe karja liikmed tegutsevad enamasti koos, 90%liikmetest söövad ja puhkavad vähemalt paarikaupa ühel ajal.Hobuste karjakäitumise juurde kuulub üksteise järel liikumine- pea sabas kinni(vaata joonis 1)
arvestanud kõigi aastaaegadega. [] Joonis 8 Kapibaara teda puhastava linnuga ( http://www.ladatco.com/Argentina/ARG_IBERA_Capybara_bird.jpg ) KOKKUVÕTE Kapibaara on maailma suurim näriline, kes elutseb Kesk- ja Lõuna Ameerikas. Nad on väga sotsiaalsed ning suhteliselt rahumeelsed imetajad. Emased on võimalised paarituma ja poegi saama aasta läbi. Ühes pesakonnas on 2 -7 poega ja karja peale tavaliselt kuni 15 poega. Karjajuhiks on dominantne isane, kellel on eelis toitumisel, emastega paaritumisel ja ujuda paremates veekogudes. Nende territoorium varieerub vastavalt karja suuruselt, milleks on 5 17ha. Üldiselt on karjas 10 20 pead, kuid kuival perioodil, mil ollakse sunnitud kogunema veekogu äärde, siis võib karja suurus ulatuda kuni 100 isendini. Vanemad hoolitsevad oma poegade eest 18 elukuud, peale seda saavutavad pojad suguküpsuse ja see tähendab, et nad peavad iseseisvuma
annaabi.ee 
