Ei ma pannud pilliroogu mastideks ega punapõllekesi purjedeks. Tugev mootor tuksub nagu süda tal, lained temal mürisevad täävi all. Ja ta endas kannab kolme kanget meest, kes on läbi käinud mitme mere veest. Kõige nooremal on üle valla ramm, vanem võrke laskma kõige osavam, kolmas aga väga palju laule teab, kalad teda kuuldes merest tõstvad pead. Igal mehel noorik randa maha jäi, igaühel kallis paadi vastas käib. Aga harva näen ma oma päiksekiirt, tema on ju tähtis karjabrigadir. Küll ta kaunis on, kuid kibe nagu sool. Ütleb: ,,Sina merest kehva kala tood. Rohkem kasu toovad minu kirjakud, kui su lahjad tursad, lestad kõversuud." ,,Oota, oota! Tulgu kagutuuled vaid, näha toon sull' iludusi angerjaid sihvakad ja sirged sabakuubedes, tulevad ja kummardavad sinu ees. Oota, küll sa minu karja näha saad! Lõhed, laiad laugud otsal säravad, seljauimed vikerkaarest värvitud, küljed hõberahadega kirjatud." 29
Hiljem võttis Vidrik Manta ära ja nad said kaks tütart. Kui majas tekkisid tülid, põgenes Vidrik oma luuletustesse. Ta saatis neid mitmesse lehte, aga need naasesid alati viisaka kaaskirjaga, et ta kirjutaks küla kultuurielust jne. Oma tunnistamisega aitas ka ühe varga kinni panna. Perekond: Naine Pilve Manta ja kaks tütart Surmapõhjus: loomulik surm 4.37. Andrei Suikkunen Sünnikoht: Inger, Keltto küla Ametid: sõdur; karjabrigadir; kuivatikütja; Lugu: Staraja Russa soodes võideldes sai Andrei haavata sellisesse kohta, et naisevõtust võis ta vaid unistada. Ta sai vapra võitlemise eest medali. Neljakümne kuuendal aastal läks ta Haralasse. Seal määrati ta Harala sovhoosi karjabrigadiriks. Kümmekond aastat tegi ta seda tööd: õiendas karjanaistega ja pidas arveid. Ta oleks töömedaligi saanud, aga reuma alandas ta kuivatikütjaks. Ükskord pärast viinavõtmist ütles ta süda üles. Vaprusemedal pandi hauda
annaabi.ee 
