valimisi boikoteerima ja laskma valimisurindesse ,,ristlöödud töörahva nimekirju". Väidetavalt valge terrori ohvriteks langenud inimeste nimesid. (paljud neist olid hea elu ja tervise juures). Valimiste kord määrati kindlaks valimiste peakomitee poolt. Üheastmelised valimised, kõik valijad üheõiguslikud; ainsaks kitsenduseks oli vanuseline valimiskünnis (vähemalt 20-aastased EW kodanikud). Ilma jäädi ränkade kuritegude eest sunnitööga karitsatud iniemesed. EW kodakondsuse märamise kriteeriumid: EW kodanik pidi, et valimisõigust saada, elama EW territooriumil; EW kodanik pidi olema enne 24.02.1918 Venemaa kodanik; EW kodanik pidi olema sündinud EW territooriumil ja olema vastavate KOVde elanikeregistris. Sisuliselt kõik EW pinnal elanud inimesed said kodakondsuse. AK valimised rtoimusid 5-7.04 1919, ka rindel avati valimisjaoskonnad. Valimistulemused kõnelesid sellest, et
Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Otto Strandmani juhitud Eesti Tööerakond ning August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei. Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Üheastmelised valimised, kõik valijad üheõiguslikud; ainsaks kitsenduseks oli vanuseline valimiskünnis (vähemalt 20-aastased EW kodanikud). Ilma jäädi ränkade kuritegude eest sunnitööga karitsatud inimesed. Sisuliselt kõik EW pinnal elanud inimesed said kodakondsuse. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. 1920. aastal, mil rahu oli sõlmitud, võis Eestis hakata omariiklust ulatuslikumalt välja ehitama. Samal aastal võeti Asutava Kogu poolt ilma rahvahääletuseta vastu esimene
annaabi.ee 
