• -nnik >> -ni • Ajaloolist tunnust on peetud liitseks ehk mitmeosaliseks nagu kohakäänete lõppegi (-k oleks latiivi lõpp, ülejäänud osa on seostatud lokatiivi-essiivi nA-lõpuga) ni-lõpp esineb lisaks noomeni käändevormidele ka mõnes adverbis: kuni, tänini, seni, pärani Abessiiv (ilmaütlev kääne) • -ttAk/-t˘tAk (lms) > -t˘ta (tänapäeval) • tt-sufiks on pärit juba Uurali algkeelest (sama tunnus on ka karitiivides, nt õnnetu), -k on olnud latiivi lõpp Komitatiiv (kaasaütlev kääne) kansak ‘selts’ > kāsak > kāsa? > kāsa > kâs > kas > -ka > -Ga • Lõplikult kujunes see kääne 17. sajandi jooksul, areng on kirjakeeles jälgitav • Sama tüvi esineb ka adverbides kaasa(s) ja ka. 20. Mitmuse tunnuste ja vormistiku kujunemine eesti keeles. Uurali ja soome-ugri algkeeles on kindlasti lisaks ainsusele ja mitmusele olnud olemas ka duaal (osutab kahele), kuid
muutus ning sisekohakäänded on selles osas asendatud väliskohakäänetega. 19. Eesti keele kliitiliste käänete kujunemine. Komitatiiv e kaasaütlev Lõplikult kujunes see kääne 17. sajandi jooksul, areng on kirjakeeles jälgitav Sama tüvi esineb ka adverbides kaasa(s) ja ka. Abessiiv e ilmaütlev -ttAk/-t˘tAk (lms) > -t˘ta (tänapäeval) tt-sufiks on pärit juba Uurali algkeelest (sama tunnus on ka karitiivides, nt õnnetu), -k on olnud latiivi lõpp Terminatiiv e rajav -nnik >> -ni Ajaloolist tunnust on peetud liitseks ehk mitmeosaliseks nagu kohakäänete lõppegi (-k oleks latiivi lõpp, ülejäänud osa on seostatud lokatiivi-essiivi nA- lõpuga) ni-lõpp esineb lisaks noomeni käändevormidele ka mõnes adverbis: kuni, tänini, seni, pärani Translatiiv e saav kääne -*kse (varasem lms) > -*ksi (hiline lms) > -ks (pärast lõpukadu)
annaabi.ee 
