..................................................... 62 Kasutatud normatiivmaterjal …............................................................................... 62 Kasutatud kohtupraktika ................................................................................... 63 3 SISSEJUHATUS Seoses uue Karistusseadustiku1 vastuvõtmise ja jõustumisega on Eesti karistusõiguses tänaseks pööratud sisuliselt uus lehekülg Eesti karistuspoliitikas. Käesoleva uurimistööga soovib autor analüüsida nii empiirilistest seisukohtadest kui ka teoreetilistest allikatest korruptsiooni ühte osa, see on altkäemaksu „tagajärjeks” olevat tegu. Karistusseadustiku § 294 sätestab ühes altkäemaksu võtmisega ka selle mõiste, mille
Samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. 123. Nimetage liitkaristuste piirmäärad. Samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega karistusseadustiku1 (KarS, RT I 2001, 61, 364; 29.12.2011, 1) eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. 124. Millised on karistused väärteo eest? Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 125. Kes lahendavad väärteoasju?
annaabi.ee 
