sugemeid. Karistusseadustik võeti vastu 6.juunil 2001.a ning see kehtestati eraldi seadusega (karistusseadustiku rakendamise seadus, edaspidi KarSRS, RT I 2002, 56, 350; 2006, 46, 333 ) 1. septembrist 2002. a. Karistusseadustiku väljatöötamise eesmärgiks oli: 1) käsitleda süütegude (kuritegude ja väärtegude) erinorme toetavaid üldnorme ühtses seadustikus; 2) võtta aluseks Lääne-Euroopa karistusseadustike põhiprintsiibid; 3) ühtlustada terminoloogiat Euroopa teistes riikides kasutatavaga; 4) kaasajastada süüteokoosseisude kirjeldusi; 5) kehtestada kriminaalvastutus (teatud kuritegude osas) ka juriidilistele isikutele; 6) korrastada sanktsioonide süsteemi. Lisaks karistusseadustikule on karistusõiguse allikateks ka muud seadused, mis sätestavad värteod ja nende eest kohaldatava vastutuse.
tegevusetuse eest, kui töötaja paneb toime süüteo, ning maaomanikul on kohustus hoolitseda oma kinnisasjale kutsutud isikute turvalisuse eest). Lisaks võib isik oma eelneva tegevusega ise endale tegevuskohustuse tekitada (nt on abistama asunul kohustus abistamine lõpule viia ning teise isiku ohtu asetanul lasub kohustus enda tekitatud ohtu sattunut abistada). b. Subjektiivne koosseis - Subjektiivse koosseisu käsitlemises valitseb osariikide karistusseadustike sõnastuses paras segadus, ehkki konsensus üldprintsiibis on selge: enamik süüteokoosseise nõuab mingit kurja tahte elemendi olemasolu. Tõsi, esineb selliseidki süüteokoosseise, kus subjektiivne element ei ole koosseisu tunnus. Olukord, kus sarnaste meeleseisundite kirjeldamisel kasutatakse erisuguseid termineid, on andnud põhjuse näidiskaristusseadustikus46 lihtsustada kogu subjektiivse külje terminoloogiat. Näidiskaristusseadustikus tuntakse nelja liiki kuritegelikku meeleseisundit
annaabi.ee 
