ning kui palju. Indiaanlased võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult, ent valged olid indiaanlaste suhtes külmad ning ei pidanud neid inimesteks. Ettenägelikumad indiaanlased taipasid, et uute kolonistide tulek on ohuks põliselanike tulevikule. 1618. saj hakati organiseerima valgete väljaajamist Ameerikast. See ülestõus oli algselt vägagi edukas, kuid üks indiaanlane reetis plaani ning pärast rünnaku tagasilöömist asusid valged karistusretkele. Põlisasukad mõistsid aja möödudes, et edukaks võitluseks valgete vastu on vajalik lõpetada vastuolud ja tülid ning ühendada hõimuliidud. Püüeldi iga hinna eest Indiaani riigi loomise poole. Seega on põlistel ameeriklastelgi tähtsal kohal olnud nende oma riik ning strateegia selle loomiseks. 1774. aastal kogunes Ameerika asumaade I kontinentaalkongress, mis katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga ning pöördus kuninga poole truualamliku kirjaga. II
karjääriredelil. Kõik rootslastega kaasas olnud moon langes poolakate kätte. Paar aastat peale seda rootslased isegi ei ürita Liivimaal midagi ette võtta, sõda peetakse lojult. 1600aastate keskpaigas mõlemad riigid satuvad sisemistesse raskustesse. Poolas mässud Sigismundi vastu. Olukord, kus kumbki pool ei saa aktiivselt sõdida lepitakse kokku paariaasane relvarahu. Rootslased seda ise pidama ei hakka kui näevad , et poolakatel on veel kehvem olukord kui neil. Kui poolakad tulevad karistusretkele, siis poolakatel 1609 õnnestub neil vallutada Pärnu. Kaduma läks ka Tünamünde(?) kindlus. 1609 a tuleb uus loidus siinstel lahinguväljadel, seotud mõlema minekuga Venemaale. 1609 otsustatakse sõlmida uus relvarahu. Pikendatakse lõikude kaupa kuni 1617. Liivimaal kuni selle ajani niisiis rahu. 1611 Rootsi-taani Kalmari sõda. Rootsi Poola heitlused. Karl IX sureb 30 ok 1611. Just oli alanud järjekord Rootsi- Taani sõda
annaabi.ee 
