Broculus arvas et habemeajaja süüdi, Urbianuse arvates rumal ori, kes ronis ohtlikku kohta, kus lapsed/liiklus. Justianus defineerib institutsioonides (aluseks jurist Florentinius=, et orjus rahvaste õiguse institutsioon, mille järgi vastupidiselt loodusele on üks inimene allutatud teise alla. Ustianuse järgi kui orjuse tunnus allutada teise alla, siis on kõik orjad. Teiseks on kaasusi, kus orjal pole isandat, siis ta nagu polegi ori. Nt hüljatud orjad, karistusorjad (ei kuulunud ei rahvale ega keisrile), võlaorjad (nexus, addictus), kes teenisid võlausaldaja juures võlga välja (natuke erinev õiguslik seisnud, võlausaldajal polnud nende üle omandiõigust ehk ei käsitleta kui oja). Roomas orja tunnus tema õigusetus, ei saanud apelleerida ühelegi seadusele, mis teda kaitseks. Antonius Pius andis õiguse pöörduda kohtu poole väärkohtlemise puhul. Kuidas käsitleda orjale kasutada antud vara? Rooma juristid ei olnud nii
Rooma õigusest tuleb hästi välja, et orjad ei pea olema tööorjad või hästi kurnatud. Orjad võisid olla pm samades ametites , kus vabad mehed. Võisid olla ka vastutusrikastel ametitel. Sh arstid, sekretärid, äriomanikud, pankurid. Justinianud: ,,orjus on üks rahvaste õiguse (ius gentium) institutsioon, mille järgi vastandlikult loomuõigusele on isik allutatud teiste valitsemise alla." Oli olemas ka tsiviilõigused, mis võisid rooma üigusega vastuolla minna. Nt karistusorjad( kriminaalteod, maksud) olid tsiviilõiguse järgi orjastatud vabad inim.Rooma õigus oli sageli endale vastukäiv, mistõttu olid olulised digestaede arutlused. Definitsioonis ka ,et ori on isik, kes on allutatud teise valitsemise alla. Sellega mõeldud,et ori on isik,kes on pm vallasvara ning kuulub omandiõiguslikult isanda alla. Samas Roomas polnud kõik orjad isandale allutatud. Orjaks võidi ka sündida, kui tema ema on ori. ( partus sequitar ventrem). Orja seisundi