200000 100000 0 1990 2000 2005 Metsaseadus · Metsaseadus 1965. aastal · Säilitada riigi metsaressurssi, andes Amazonase maaomanikele kohustuse säilitada 50% (algselt) ja 80% (hilisem) metsa riikliku reservi jaoks. Tähtsamad Brasiilia keskonnaalaste õigusaktidega seonduvate muudatuste ja täienduste kronoloogia · 1965. aasta Metsaseadus · 1981. aasta Riiklik keskkonnaseadus · 1997. aasta Veeressursi seadus · 1999. aasta Karistusnormide määramine metsakuritegude eest · 2000. aasta Rahvusliku metsandusprogrammi loomine · 2006. aasta Avaliku sektori metsamajandamise seadus · Maavaldussuhete ja territooriumite planeerimine · Keskkonnavaatlus ja kontrollimine · Jätkusuutlikule tootmisele meelitamine · Aastaks 2008 oli 10 miljonile hektarile põlismaadele ja 20 miljonile hektarile kaitsealustele maadele majandamisprojektid koostatud · 66 000 illegaalset valdusõigust tunnistati kehtestuks
kuni peale valimisi 2011. aastal uuesti asjadega tegelema hakati. (Amazonas Fond 2012) Brasiilia metsanduse-õigusaktiga seonduvate muudatuste ja täienduste kronoloogia 1. 1965. aasta – Seadus 4771, Metsaseadus 2. 1967. aasta – Seadus 5197, Fauna kaitse 3. 1981. aasta – Seadus 6938, Riiklik keskkonnaseadus 4. 1997. aasta – Seadus 9433, Veeressursi seadus 5. 1999. aasta – Määrus 3179, karistusnormide määramine metsakuritegude eest 6. 2000. aasta – Määrus 3420, rahvusliku metsandusprogrammi loomine 7. 2002. aasta – Määrus 4340, reguleerib Metsaseaduse erinevaid artikkleid. Sisaladab endas ka regulatsioone metsa ülekasutamise, piirangute, lageraie, jätkusuutliku majandamise, metsaistutamise ja transpordilitsentside kohta. 8. 2006. aasta – Seadus 11284, Avaliku sektori metsamajandamise seadus. Kujutab
riigikogu on muutnud ära tervelt kolmveerandi kõigist kehtinud seadustest ning viimane selline oli aasta 2014..." (viite järgi on hinnangu andjaks Eesti Juristide Liidu president Jüri Heinla). Samasugust kriitikat on Eestis väga nõudlikult esitanud näiteks Jaanus Tehver (Eesti advokatuuri juhatuse liige) arvamusartiklis "Kes teab, millised teod on Eestis karistatavad?" (EPL 01.08.2016): "Seadusi muudetakse nii sageli, et paljud inimesed ei tea karistusnormide sisu. Normid kaotavad oma peamise, preventiivse mõju." Jaanus Tehver rõhutab, et KUI RIIGI SUNDI RAKENDATAKSE VALIKULISELT, SIIS SEE ON OLEMUSELT LÄHEDANE OMAVOLILE . Nii (siinkirjutaja meelest) ongi õiguskaitsesüsteem karistab ja jätab karistamata valikuliselt. Eesti Päevalehes Eesti mõjukaimaks intellektuaaliks tituleeritud Rein Raud kirjutab selle tunnustuse puhul: võim on rahvast võõrandunud sellisel määral, et
annaabi.ee 
