Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn: Saarlased tõusid ülesse. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Pöide ordulinnust (VÕIT). Talv oli pehme, ning alles 1344. aasta veebruaris võisid Ordu väed tungida üle jää Saaremaale. Terve päeva rünnati linnust Karjas (KAOTUS)- Vesse poodi küünarnukke pidi ülesse. Järgmisel aastal rüüstati tugeval ning Saarlased sõlmisid vaherahu, halbadel tingimustel. Pidid ehitama ka karistuslinnuse- Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj Talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu: Õigusi tugevalt kitsendati. Linnade kasv teraviljahindade tõus Euroopa turul Mõisate arvu kasv Eestis Teokohustus Sunnismaisus. PÄRISORJUS Haagi- ehk adrakohtunikud: tegelesid ärakaranud talupoegadega. Adratalupojad: Adramaasid arvestades. 0,5-5 adramaad. Üksjalad: Adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid kuskile ääremaile oma väikese talu.
1345. aasta algul suutis Liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks (lisaks ordurüütlitele sunniti kaasa minema ka liivlasi, lätlasi, mandrieestlasi, kurelasi jt) Vägi peatus Karjas, kus rüüstati ümbrus täiesti paljaks Saarlased nõustusid rahu sõlmima, mille tulemusena pidid nad pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Lisaks sellele pidid nad järgnevateks aastateks ehitama karistuslinnuse Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise · ÜLESTÕUSU TULEMUSED: Saavutati rahvusvaheline tunnustus Eestlased said lüüa Ei suudetud taastada muistset vabadust 1346. aastal müüs Taani oma valdused Eestis Saksa ordule 1347. aastal andis Saksa ordu kõrgmeister ostetud alad valitseda Liivi ordule Eesti halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu:
annaabi.ee 
