Kohtu poolt tingimisi vangistusest vabastamine on kohtuniku otsustamise vabaduse sfääris ja baseerub KarS §-dele 73 ja 74, so arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning isiku 51 süüdlase isikut. Tabelis 5 on toodud arvuliselt aastate lõikes, kuidas kohtud on määranud karistusi nende liikide järgi. Joonis 5 Karistused aastate lõikes karistusliikide järgi 1992-2005 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 reaalsete vangistuste arv tingimisi vangistuste arv rahatrahvide arv Kahjuks ei võimalda sellisel kujul statistika aru saada, miks aastatel 1999 kuni 2001 ei ole rakendatud karistusena rahatrahvi. Samas näeme, et vabadusekaotuse tingimisi karistuse
Vangistusseadusest tulenev vangistusõigus on kõige mahukam kriminaaltäitevõiguse haru. Vangistusõigus ei ole muudest õigusharudest isoleeritud. Näiteks need vangistusseaduse sätted, mis käsitlevad isiku põhiõiguste piiramist, on riigiõiguslikud; sotsiaalhoolekannet ja vanglateenistust reguleerivad sätted aga on vaadeldavad töö- ja sotsiaalõiguse normidena.16 Vang§ § 1 toob välja seaduse rakendusala, vastavalt sellele reguleerib vangistusseadus karistusliikide (arest, vangistus) täideviimist, eelvangistuse täideviimist ning vanglateenistuse tegevust. Vangistusõigus moodustab omakorda olulise osa kriminaaltäitevõigusest, lisaks vangistusõigusele kuuluvad sinna ka täitemenetlusõigus ja kriminaalhooldusõigus. Täitemenetlusõigus reguleerib võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigusi ja kohustusi, seega rahalise karistuse ja rahatrahvide täideviimist. Kriminaalhooldusõiguse regulatsiooni alla
annaabi.ee 
