Karaktsora (1864), Tarhan (1879). Selle esimese ümberasumislainega arvatakse mujale elama asunuvat umbes 1400 lõunaeestlast ja 2200 põhjaeestlast33. Uueks sihtkohaks ümberasujaile kujunes ka kauge Siberimaa. Kuna Siberit tuntakse eelkõige Vene riigi vastaste ja kuritegijate sunnitöö- ja pagendamispaigana, on 30 Vassar 1975: 44 31 Vassar 1975: 175 32 Võti 1996: 150 33 Võime 1993: 108 ehk mõnevõrra üllatav, et peale karistusaluste leidus Siberi eestlaste hulgas palju neid, kes siirdusid sinna küll ametivõimude õhutusel, kuid ikkagi omal vabal tahtel. Siberisse asunud eestlaste jaoks oli oluline 1804. aastal oletavasti Ingerimaalt väljasaadetud talupoegade poolt rajatud Rõzkovo küla, mis asub samanimelise järve ääres umbes 220 kilomeetrit Omskist loodes. Sellest sai mitme eesti küla emakoloonia, kuhu pärast väljasaatmist soodustavate määruste vastuvõtmist 1822. aastal hakkas tulema ka eestlasi34
Initsiatiiv ikka Berialt. Eesmärgiks kiiresti GULAGi süsteemi lammutada. 1953. a kevadel oli vangilaagris ca 2 500 000 inimest. Vabadusse lasti 1,2 miljonit inimest. Esimesed inimese lasti laagritest vabaks juba märtsi lõpus/aprilli alguses, esimesed inimesed jõudsid suvekuudel tagasi. 1953. aasta septembriks tuli Eestisse tagasi üle 9000 inimese. Protsessi taaskäivitamine – 1954. a: inimeste vabastamine väiksemate karistusaluste kategooriate kaupa (Hruštšovi võimule tuleku alguses). Erinevates liiduvabariikides veidi erinev praktika. NLKP 20. kongress kui protsessi arendaja – 1956. a: eelnevat protsessi kiirendab pisut kongress, kus Hruštšov paljastas Stalini isikukultuse. Rehabiliteerimine suureneb natuke. Eestisse tuleb kogu rehabiliteerimise protsessi käigus 1960. aastas tagasi ca 30 000 inimest. Põhiosas GULAGi likvideerimine – 1960
annaabi.ee 
