kahjulikum ja rohkem vältimist vääriv on see, et indiviid võtab hälviku rolli päris omaks. Kui isik on hälviku rolli seesmiselt omaks võtnud, siis lootus, et tal oleks soov tagasi pöörduda normikuuleka ühiskonna poole on väga väike. Ühiskonnale sellised isikud on kulukad, sest nad ebaseaduslikul teel võtavad ühiskonnalt tulu. Vahel käsitletakse või püütakse käsitleda märgistamist ka kui odavat karistamisviisi, sest märgistamine tekitab hälvikule (kurjategijale) kannatusi. Tekitab temas ka motiive, et ta võiks püüda hoiduda edaspidi sellisest käitumisest, mis toob kaasa negatiivseid tagajärgi talle. Märgistamist võib vaadata mõnes mõttes märgistamise analoogina. Miks seda ei saa vaadata kui odavat analoogi? Sest seda märki ei saa hästi doseerida nagu saab teisi karistusi. Kaasaegses ühiskonnas on doseerimine oluline (vangistus, kui suur rahaline karistus, trahv jne). Märgistamise
Kuna on teooria kohaselt käitumine õpitu, siis annab suure tõuke kriminaalsele käitumisele ka erinevad inimsuhted, mis on pidevalt muutlikud. 3.2.2.1 Perekond kui üks primaarsemaid inimsuhteid Alates hetkest, kui laps on sündinud, on lapsevanem või seaduslik eestkostja silmapaistev eeskuju. Seetõttu on selge, et erinevate lastekasvatus meetmetega abil saab kasvatada vastavalt sellise iseloomu nagu on soovitud. Seetõttu peredes, kus vanemad kasutavad tihti laste peal vägivaldset karistamisviisi, on tulemus lapse iseloomu vägagi mõjutav. Samamoodi mõjutab ka igasugune kuritarvitamine, igal lapsel tekib kasvamise-arenemise jooksul maailmapilt, mis annab ettekujutuse asjadest mis on õige ning mis vale. Kui laps on näinud, kuidas lapsevanem või eestkostja satub pahuksisse seadusega, võib nende mõttemaailmas tekkida segane arusaam, et see ongi normaalne ning vastuvõetav. Kui perekonna keskel nähakse vägivalda, siis seda suurem on kalduvus kriminaalsele käitumisele.
annaabi.ee 
