ühesugune õpik, otsustas ta kirjutada aabitsa. „Aabitsast sõltus lugemaõpetamise edukus, aabitsast kui kõige arvukamast ja odavamast rahvaraamatust olenes ka parandatud kirjaviisi levik ja võidulepääs“ (Andresen: 1981, 25). Aabits ilmus 1684. aastal. Olulise tähtsusega oli Forseliuse põhimõte, et lapsed õpiksid koolis sunduseta, seega jäi paljudele arusaamatuks tema kasvatusteooria põhiprintsiip – kõigi õpilaste õpetamine ja töölerakendamine ilma karistamiseta (Andresen: 1981, 15). „Raamatusse suhtuti austusega, raamatulugemise oskus tõstis talulaste iseteadvust, ergutas õppimisele, hiljem iseseisvale lugemisele. Koolitöö tulemusi demonstreeriti kogu kihelkonna rahva ees. Edukamaid õpilasi pandi ette lugema kirikus. See ergutas vanemaid oma lapsi kooli panema, ja oli tunnustuseks nendele, kes lugemisoskuse olid juba omandanud.“ (Andresen: 1981, 15.) B. G. Forseliuse poolt kasutusele võetud uus lugemismeetod ja uued õpperaamatud panid
mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin. Õigustatud vaid kaitsesõda. Nimelt on sõda õiglane enesekaitseks või karistuses osaks saanud purustuste puhul. Kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt. Sõda, selleks et olla õige, peab samuti olema sõditud õigel viisil, süütuid karistamiseta. IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia. Militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia: tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus. Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat