kalduvus. Augustinuse jaoks oli isegi mõistetamatu, miks Jumal üldse naissoo (kui õelad patule ahvatlejad) lõi.61 Tema elu läbivateks küsimusteks said patu olemus ja Jumala arm. Augustinusel tuli kokku puutuda donatistide lahkusuga, kelledele astus ta vastu teoloogilise rünnakuga. Ta kinnitas, et kirik on katoliiklik (ehk ülemaailmne), kui donatistide arvates piirdus kirik nende endiga. Augustinus ei pooldanud küll eksiõpetuse karistamisena surmanuhtlust, ent ometi andis ta selleks (keskaegne inkvisitsioon) õigustuse oma kirjutistega. Samuti pidas peaaegu 20 aastat Augustinus ,,raevukat sõda" pelagianismi vastu. Pelagius oli munk (kas sotlane või iirlane), kes uskus, et kristlane võib elada ilma patuta, milleks ta ei vaja jumalalt muud abi kui õpetust ja Jeesuse Kristuse eeskuju.62 Kaasajal on oikumeenikud küsinud, kas donatistide ja ariaanide tõrjumine oli oikumeeniline tegu?
ja lubamatusest. Mõiste „minimaalsel vajalikul määral jõu kasutamine“ (LKS § 21 lg 4) annab väga laia tõlgendamise võimaluse ning sellega on võimalik laste väärkohtlemist õigustada. Ekspertide hinnangul ei tohiks LKSis kasutada mõistet „jõu kasutamine“, kuna see viitab täiskasvanu füüsilise jõu (mis on enamasti suurem kui lapsel) kasutamisele füüsiliselt nõrgema suhtes ja on tõlgendatav kehalise karistamisena distsiplineerimise eesmärgil. Seega jätab seaduse sõnastus mulje kehalise karistamise ja laiemalt vägivalla vastuvõetavusest. Võimaliku sõnastusena pakuti välja näiteks „asjakohase meetme kasutamine lapse rahustamiseks“. Fookusgrupi intervjuus rääkisid lastekaitsetöötajad, et selliselt sõnastatud seaduse paragrahv neid tegelikult töös ei aita, sest nad kardavad süüdistust jõu ülemäärase kasutamise osas, kuna piir lubatud ja
annaabi.ee 
