Ning seetõttu peab nii mõnigi tema võrgutaja tunnistama, et: "Ma pole enam see mees, kes ma oli eile õhtul, taevast on mind ühel hoobil muutnud." Sellega püüdis Moliere näidata, et iga inimene on suuteline millegi nimel võltsmaski ette tõmbama, et hankida endale vajalikku soosingut ja neid inimesi enda huvides ära kasutada. Silmakirjalikkus on moodne pahe: "Silmakirjatsemine on eesõigustatud pahe, mis oma käega suleb kõigil suu, ning naudib rahumeeles kuningliku karistamatust. Teesklus ühendab kõik kambamehed, valitud seltskonnaks, kes ühtki neist põhimõtetest ründab, tõmbab kõik teised kaela." Sellise suhtumisega võis iga võrgutaja olla üdini paheline, kes manipuleeris kindlalt jumala sõnaga. Sellega püüdis ta õigustada oma eluviisi ja kombeid öeldes: "Mul pole enam muud mõttes, kui lõplikult lahti öelda kõigist ilma lõbudest." Selline sisemine muutus ei jää aga jumala poolt karistamata: ta langeb põrgusse. Aga
Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest saadab kõikjal ime. See on Jumala juuresoleku ja huvitatuse märk. Need ideed panid oma pitseri kristliku ühiskonna vaimsele elule. See peegeldus ühiskonna kommetes, tavades, maitsetes, harjumustes, moraalis, seadustes, kunstis ja filosoofias. Kristlase (olgu mistahes seisusest) oli kasvatuses olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga, kuhu jumal on ta loonud, alandlikkus. Ta oli sünnist saati seotud kirikuga, sakramentidega. Vaimulik oli
konservatiivsed. Nad on vaistult vaenulikud muutustele ja edule. Hulk ei tunne mingit kahtlust selle kohta, mida ta usub tõe või eksimuse olevat; 5) hulkade kõlblus hulkade kõlblus võib olla, vaadates, milline on sugestioon, palju madalam või palju kõrgem kui neid moodustavate üksikisikute oma. Hulkadel on harva juhiks omakasu, mis on kõige sagedamini üksikisiku tegutsema sundija. Hulgas tuntakse karistamatust palju enam, kui seda tunneb üksik isik. Kui hulk on võimeline tapma, põletama ja kõiki muid roimi korda saatma, siis on ta samuti võimeline ka ennastsalgavaiks omakasupüüdmatuiks tegudeks, ja seda palju kõrgemal määral kui isoleeritud inimene. Ainult kollektiivid on võimelised suurele andumusele ja suurele omakasupüüdmatusele. Palju on neid hulki, kes on lasknud ennast maha tappa uskumuste ja ideede pärast, millest nad vaevalt aru said. Hulk, kes streigib,
annaabi.ee 
