Ajakirjanikud peavad vastutama selle eest, millest nad räägivad. Üldiselt on nad üsna viisakad, aga ,,ühtlaseks pudruks keedavad" loo ,,Ärapanijad". Nad edastavad oma arvamust rohkem mõnitades, justkui ei mõtlekski, mis suust välja ajavad. Teemadki on intrigeerivad. Nad on leidnud enesele ka vastuolulisi vaatajaid. Eesti Päevalehes avaldati selleteemaline artikkel. Mõned aastad tagasi sooviti ajakirjandusse viisakust juurde ja prooviti kehtestada reegleid, mis karistaksid solvajaid, kuid sõnavabadust peeti oluliselt tähtsamaks kui vähemuste tunnete kaitsmist, sest meie meedia on demokraatlik. 1.5. Uudis keelekujundajana Ajakirjandus on üks osa, mis aitab meie keelel säilida ja areneda. Ajaleht toetab uute sõnade keeles muganemist. Palju on pööratud tähelepanu ajalehekeelele, sest me võtame selle lugedes märkamatult omaks. Keel võimaldab kodanikul ennast väljendada. Inimesed erinevad oma keelelistelt võimetelt
Mõned õpetajad arvavad, et selline õpetajapoolne NB Mõned õpetajad väidavad, et „andes“ „sellistele“ õpilastele pastakaid (ja muud), me käitumine on „õiguspärane“, sest see näitab, kelle käes on kontroll ning jõustab kooli reeglid. ainult süvendame nende vastutustundetust. Kas nad siis selle asemel lihtsalt vaidleksid? – Millise sõnumi saatis aga see viis, kuidas õpetaja taolise „koolivormi rikkumisega“ tegeles, karistaksid? Tavaliselt tulevad vaid mõned õpilased tundi ilma pastaka, paberi, raamatute kaaslastest publikule ja Melissale tegelikult? või muude asjadeta. Mina ja mu kolleegid ja pigem varustaksime neid vajalikuga – esimesel Kui õpetaja juhtimisstiil on nii „valvas“ – tarbetult ja liigselt valvas – on mõistagi palju õpilasi,
annaabi.ee 
