nad kätel koju kanda. Luban iga kell olla valmis abituriente aitama nii füüsiliselt, moraalselt kui ka majanduslikult. Igal õhtul enne magamaminekut kummardan nende altari ees. Toetan oma abiturientide II samba pensionifondi oma taskurahaga. Kasutan kõikvõimalikke tutvusi, et kaheteistkümnendike eksamid läheksid edukalt. Tõotan käsi südamel, et teenin 12. klassi truult terve aasta. Kui ma seda ei tee, siis karistagu mind meie ainsad abituriendid vabalt valitud meetoditega. Tervitan viisakalt igal hommikul 12. klassi õpilasi, avan neile koolimaja ukse, kannan nende koolikotti ning vajadusel teen nende koduseid töid! Terve aasta vältel ei istu ma kordagi garderoobi aknaalusel pingireal, ning luban korrale kutsuda kõik liigikaaslased, kes isegi julgevad nende pinkide poole vaadata.
sooritatavate rituaalidega (nt. viljakustseremooniad) ja hiljem ka jumalate maailma kujutamine. Teadus- kui mõelda kalendrile, siis selle algne mõte oli üles märkida taevakehade liikumise abil kõik religioossete pühade ajad ja korra. Õigusteadus ja religioon on olnud samuti tugevalt seotud, sest varasem veendumus, et jumalad annavad seadusi ja tagavad nende täitmist ning oma sõnad kinnitatakse vandega (,,Ma vannun jumala nimel, et ma seda ei teinud" ; ,,Karistagu mind jumal kui ma valet vannun" ; ,,Olgu jumal mulle tunnistajaks" jne.)- kusjuures see traditsioon on ju säilinud ka siiani USA-s, kus enne kohtus tunnistuste andmist pannakse käsi Piiblile ja lubatakse rääkida ,,Tõtt, tõtt ja ainult tõtt" (nagu kõik Hollywoody filmide austajad teavad). Kokkuvõttes võib väita, et kultuurinähtused võivad pärineda religioonist- vähemalt on nad otseselt või tihedalt seotud sellega.
Kõigis nendes jumalates on midagi, mis paneb end austama ja arvestama. Just selles aga seisnebki nende ohtlikkus. Nii pea kui mistahes ajalik ja piiratu asub igavese ja piiritu kohale, lahutab ta meid tõelisest Jumalast. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. Algne mõte. Algselt võis see keeld olla mõeldud mitmes suhtes. Jumala nime väär kasutamine toimus kõigepealt vale vandumise puhul. Vanne pidi tagama tõe rääkimise. Inimene ütles, et Jumal karistagu teda, kui ta valetab. See oli tõepoolest võit vale üle, kui vähemalt ühel juhul võis inimest usaldada siis, kui ta vandus Jumala nimel. Paraku ikka leidus neid, kes Jumala nimelgi valet vandusid. Nendele ütleb Jumal "Te ei tohi minu nime juures valet vanduda, sest sa teotad oma Jumala nime" (3Ms19,12). Samuti leidus valeprohveteid, kes rääkisid Jumala nimel, kuigi Jumal ei olnud neid läkitanud. Selle käsu rikkumiseks loeti sedagi
annaabi.ee 
