KAS LAST TOHIB KARISTADA? Lapsekeskse pedagoogika sõnum on üheselt selge - Ei karistamisele! -, sest karistamine tekitab lapses karistust vältiva käitumise, s.t laps on pidevalt hirmus. Hirm loob aga suhted, kus pole usaldust. Tõe varjamine saab lapsele põhieesmärgiks. Vabaduspedagoogika esimese pääsukese Rousseau põhjendus oli järgmine: Lapse südames pole mingit sünnipärast õelust, ärge mingil viisil teda karistage, sest ta ei tea, mida süü tähendab. Ärge kunagi käskige tal andeks paluda, sest ta ei oska teid solvata. Kuna tema tegevust ei saa mõõta kõlbelisuse mõõdupuuga, ei saa ta teha midagi kõlbeliselt halba ja ei ole seega ära teeninud ei karistust ega noomitust. Rousseau arvates asetab karistus inimese sõltuvusse teisest inimesest; see aga kasvatab pahesid ja kõlblusetust. Veel leiab ta, et sellised sõnad nagu sõna kuulama, käskima, kohus ja
Viimaks kargas direktor Tigapuu ette ja karjus sellele otseteed näkku, õgides teda silmiga üle prillide: ,,Sinder! Ka selle oled sa mul juba valetama õpetanud!" Direktori käed tõusid masinlikult ja tahtsid Tigapuu kõrvatagustele läheneda, aga see lükkas nad julmalt kõrvale ja ütles nagu sügava haavumusega: ,,Härra Maurus, ma pole enam poisike, et minu karvu tulete kitkuma. Olen ma süüdi, siis kuulake mind üle ja karistage nagu kord ja kohus." ,,Nagu kord ja kohus!" karjus direktor ja hakkas mööda tuba ringi jooksma, kuuehõlmad tuules laiali. ,,Mina pean ammugi kodust ära minema, aga ma ei saa, sest see inemine seal rikub minu poisid ära, õpetab nad ilma lubata väljas käima." ,,Härra Maurus, ma tahtsin küsida, aga teid polnud ju kodus," ütles Tigapuu nüüd. ,,Herr Ollino, Herr Ollino!" hüüdis direktor kõrvaltoa ukse ees seisma jäädes. ,,Olin ma täna kodus või mitte
annaabi.ee 
