Isikuvabadus on põhiseadusega tagatud üks kaalukamaid õigusi. Vabaduse võtmine karistusjärgse kinnipidamise näol on aga PS § 20 lg-s 1 tagatud isikuvabaduse riivamine. Isiku süüdimõistmine ja karistamine on kaks vormilist eeldust, mis peavad olema täidetud karistusjärgse kinnipidamise kohaldamiseks. Kolmas vormiline eeldus on nõue, et isik, kelle suhtes karistusjärgset kinnipidamist soovitakse kohaldada, peab olema varem vähemalt kahel korral karisatud KarS § 872 lg 2 punktis 1 nimetatud tegude eest iga kord vähemalt pheaastase vangistusega. Karistusjärgse kinnipidamise määramise sisuliseks eelduseks on isiku ohtlikkuse tuvastamine. Kohus määrab karistusjärgse kinnipidamise, kui arvestades süüdimõistetu isikut, sealjuhlgas varasemat elukäiku ja elutingimusi ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et isik paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi kuritegusid.
alustekohta > sisuks on poliitiline programmi ülevaade (eesmärgid, meetmed, otsused jms) - RK otsustab PM-kandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks (poolthäälte enamus, mis ei tähenda, et tuleb saada 51 häält) - volitustega PM-kandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu VP-le - VP nimetab 3 päeva jooksul valitsuse ametisse (liige peab olema eesti kodanik, täielikult teovõimeline, ei tohi omade eestkostjat jms, ei tohi olla kohtulikult karisatud ehk PS §101 lg 2) - valitsus astub ametisse ametivande andmisega RK eest Valitsuse liige ei pea olema Riigikogust valitud! praeguses valitsus on 2 isikut, kes ei ole Riigikogu liikmed presidendilt sisulist õigus valitsuse kandaatide üle ei ole; kui presidendile esitatakse nimekiri valitsuse liikmete kohta, peab ta sellele allakirjutama VP II katse (õigus): käik on sama nagu I katsel, ainult esimene punkt on teistmoodi: VP määrab 7 päeva jooksul peaministrikandiaat
annaabi.ee 
