tarberiistad, Pulli asulakoht. - Mesopoliitikum e. keskmine kiviaeg. Kestis viimase jääaja lõpust kuni viljelusmajanduse alguseni( u 9700 eKr- 4000 eKr). Elupaikadeks valiti veekogude kaldad ja rannikualad (Võrtsjärve vesikond, Emajõe ja Jägala jõgikond jne). Seda seepärast, et seal olid soodsad võimalused jahiks ja kalapüügiks. Peale jääaega hakati kasutama rohkem maad, rahvaarv kasvas. Elatati ennast jahist, karilusest ja kalapüügist. Peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem metssiga ja tarvas. Keskmise kiviaja teisel poolel hakati ka hülgeid jahtima. Töö- ja tarberiistu tehti kivist, luust, sarvest. Kokkuvõttes looduslikud materjalid. Umbes 5500 eKr hakati valmistama keraamikat(põletatud savinõud). Kivist valmistati nugasid, kõõvitsaid, kirveid jne. Luust tehti pistodasid, samuti kirveid, õngekonksusid jne. Puu oli ehitusmaterjal.
Niisiis algas Eesti ajalugu esimeste inimasukate saabumisega. Võib- olla olid nendeks kütisalgad, kes suviti kuumuse ja sääskede eest sulavate jääliustike juurde pagevaid põhjapõdrakarju jälitasid. Taoline tegevus kestis sajandeid. Ei olnud kerge olla esimeste asukate seas.Inimesi elas tollal Eesti aladel väga vähe, üheaegselt alla tuhande, sest jaht ja kalapüük ei toitnud suuremat hulka ära. Kuid siiski elatuti tollal küttimisest, korilusest ja kalapüügist ning karilusest ehk põlluharimisest ja karjakasvatamisest. Peamiseks jahiloomaks oli põder ning ainsaks koduloomaks koer. Elati püstkodades, asulad paiknesid enamasti veekogude ääres ning teadmiste ja oskuste areng oli väga aeglane. Samas teadsid aga loodusrahvad hämmastavalt palju oma elukeskonnast, loomadest ja nende meelelaadist, taimedest ja nende omadustest. Pikapeale võeti kalapüügi ahingute ja harpuunide kõrval kasutusse ka õnged ja võrgud. Hakati
annaabi.ee 
