Lahe muude osade põhjaloomastikus esindatud selgrootute klassidest puuduvad siin hüdraloomad, hulkharjasussid, karbid ja sammalloomad. Tavaline vesikakand on ala põhiloomastiku üks juhtliike. Muudest putukatest on alal üldlevinud ehmestiivaliste vastsed. Tigude hulgas on juhtvormiks harilik keeristigu. Võrdlemisi tavaline ja arvukas on piklik punntigu ja rändtigu, vesiking ja mudatigu on alal haruldased ja vähearvukad (Kumari, 1985). Karikloomadest on kõige tavalisem meririst Haberman, 1970). Matsalu vesikond on kalarikas. Siin elutsevad haug, latikas, särg, säinas, koha, ahven, angerjas ja teised (Miilmets, 1981). Matsalu lahes võib kohata ka meritinti ja vimba (Haberman, 1970). Rannaniidud Rannaniidud moodustavad Matsalu lahe ja Väinamere ääres pideva vööndi, katkedes ainult luha kohal (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte klassifikatsiooni järgi levib minu valitud alal saliinse rannikuniidu kasvukohatüüp
Blastoderm (alguses 1 kiht, hiljem mitu kihti). Blastotüsti sees on sisemine rakkudemass, millest areneb organism, õõnest ja kihtidest tuleb lootekestade tasand. Blastula ehk põisloode (ei ole eriti hea variant). Inimese arengus enne 60 päeva võiks kasutada sõna embrüo, peale 60 päeva loode. Blastotsüst kujuneb välja 6... 8 arengupäev seega ei ole mingit juttu lootest. Gastrula (tuleb kirjutada tahvli peale, muidu saad kastruli). Eesti keeles karikloode tuleb karikloomadest 2 rakukihti. Gastrulas on kaks rakukihti, rakukihid on lootelehed. Välimine kiht ehk ektoderm ja sisemine kiht en(d/t)oderm. Hilisgastrulas kujuneb välja ka vahemine ehk mesoderm. Inimesel kujuneb välja 3/4 arengunädala lõpuks. Arengu käigus paigutuvad oragnite alged erinevatesse piirkondadesse ja määratakse ära rohkemal või vähemal määral rakkude kujunemisteed. Ektodermist areneb naha pindkiht, nahamoodustised (küüned, karvad, higi, rasu
annaabi.ee 
