Kummagis koores on umbes miljon neeru ühikut e nefroni. Nefron- algab neeru koores, neeru kehakesena (malphigi kehakesena) neeru kehake koosneb veresoonte päsmakestest ja seda ümbritsevast päsmakeste kihnust ehk Bowmani kihnust. Bowmani kihnust algab esimese järguline vääniline toruke, edasi neeruling ehk Henle ling ja teisejärguline vääniline toruke. Uriini moodustamine Nefronis moodustunud uriin satub kogumistoru kaudu neeru karikatesse, neeru vaagnasse ja sealt kusejuhade kaudu kusepõide. Ööpäevas läbib 1 tonn verd. Eritavad ööpäevas ligi 1,5liitrit uriini, mis sisaldab 25-30g kusiainet(valkude lagu produkt) 25-30g soolasid, veidi kusihapet, veidi kreateniini (lihasvalkude lagu produkt). Uriini moodustamise võib jagada kahte faasi: 1) esmase uriini teke 2) lõpliku uriini tekkimine 1. päsmakeste kapillaaridest väljub esmane uriin Bowmani kihnu õõnte, sealt
Kreeka igapäevaelu on tuttav meile aristrokaatide pilgu läbi. Aristrokaatias oli süvenenud konkurentsivaim prooviti olla parim nii rahvakoosolekul, nõukogus riigi asju ajades ja lahingiväljal. Kujunesid sõpruskonnad, koos käidi sümpoosionidel(koosjooming), kus tehti tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti kokkuleppeid ja kanti ette uut loomingut. Veel käidi andreionissedel, kus istuti lavatsitel ja söödi, joodi kraateritest, kust orjad lahjendatud veini külalistele karikatesse valasid. Lõbustamiseks olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport- Lihaste keha hinati peasama kõrgelt, kui teravat vaimu või poliitisilt rdukust. Sportisid aristokraadid ja alasti. Staadioni jasinna juurde kuuluvaid pesu- ja riietusruume nim. gümnaasioniks. Seal hakkasid oma õpetusi jagama õpetlased noortele, ning nii sai mõni gümnaasion tähtsaks haridurkeskuseks. Spordi juurde kuulus ka võistlus, mis peeti emanasti mõne usupidustuse käigus, peaaegu igas linnriigis
Samas nimetatakse Henle lingu jämedat säärt distaalse neerutorukese sirgeks osaks. Sellele järgneb distaalse neerutorukese vääniline osa. Nefroni distaalne ja proksimaalne vääniline torukene paiknevad neerukoores. Distaalne vääniline neerutoruke kontakteerub sama nefroni päsmakese toomasoonega, moodustades jukstaglomerulaarse aparaadi. Inimese nefroni kogupikkus on 20-24 mm. Enamus kogumistorukesi ühineb omavahel neerukoores ja sisemises säsikihis ja suubub neeruvaagna karikatesse. Uriini moodustumine Uriini tekemehhanism selgitati 1917.a. Uriini tekkes osaleb 3 protsessi 1) ultrafiltratsioon selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin 2) resorptsioon e. tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre A. Vahtramäe 2012 3 3) sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile 1) Kõigepealt tekib nefronis filtratsiooni teel esmasuriin