U 1550 1540 vallutas Ahmosis I (1550 1525; Kamosise vend, keda loetakse 18. dünastia rajajaks) Avarise, tõrjus hüksoslased Egiptusest välja ja taastas riigi ühtsuse. Hüksoslasi jälitades tungis Ahmosis Palestiinasse, algatades nii Egiptuse edasitungi Aasia suunas. Sõjaretkega Nuubiasse taastas ta Egiptuse ülemvõimu kuni teise kärestikuni. Thutmosis I (1506 1493) laiendas ülemvõimu Nuubias kuni neljanda kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, püstitades võidusamba Karhemisi linna juures Eufrati kaldal. Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suure- joonelise Amoni kultuskeskuse. Arvatavasti oli Thutmosis I esimene kuningas, kes lasi end matta kaljuhauda Teeba läänekaldal, pannes nii aluse valitsejate matustele Kuningate orus. Teebast sai riigi tähtsaim kultuskeskus, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal.
sõltlas- ja liitlasriikide vööndi. Assurnasirpal II (883 859) sõdis edukalt põhjapoolsetel mägialadel ja laiendas ülemvõimu Süüriasse ning Liibanoni, kus mitmed riigid, sealhulgas Foiniikia linnad, sõlmisid Assüüriaga liidusidemed. Rajas endale Assurist põhja poole uue residentsi Kalhu (Nimrud). Salmanassar III ajal (858 824) kujunes esmalt tugev Assüüriavastane Süüria riikide koalitsioon Karhemisi juhtimisel ja selle võitmise järel Damaskuse ning Iisraeli liit, mille võitmise järel Damaskus ja Iisrael tunnistasid Assüüria ülemvõimu. Babüloonia kuningaga sõlmis Salmanassar liidulepingu. Salmanassari valitsusaeg lõppes ülestõusudega Assüüria sisealadel, millest tema poeg ja järglane Samsi-Adad V (823 811) siiski võitjana välja tuli. Adad-Ninari III (810 783) ajal, mil riigis oli suur mõju kuninga emal Sammuramat'il (kreeka pärimuses Semiramis),
annaabi.ee 
