Alates II aastatuhande keskpaigast on märke tähestik-kirja kujunemisest. 14. sajandiks oli välja kujunenud kiilkirjal põhinev Ugariti tähestik, mis kadus käibelt koos Ugariti hävitamisega 12. sajandi algul. 11. sajandist on varaseimad kindlad tõendid klassikalisest foiniikia tähestikust. I aastatuhande esimestel sajanditel olid kujunenud ka aramea ja heebrea tähestikud. Alates 12. sajandist: Süürias domineerisid Uus-hetiidi riigid, mille seas tähtsaim oli Karhemis, ja mis 9. sajandil langesid Assüüria ülemvõumu alla. Kaanani sisemaal tõusis esile aramea dünastia poolt valitsetud Damaskus, mis vallutati assüürlaste poolt aastal 732. Liibanoni rannikul tõusid esile foiniikia linnriigid, mille seas tähtsaimad Byblos, Siidon ja Tüüros. 10. sajandil oli nende seas nähtavasti tugevaim Tüüros, mille kuningas Hiram oli tihedates sidemetes Iisraeli Saalomoniga. 9. sajandil ja uuesti 8. sajandi teisel
III a.t lõpul kerkis esile Byblose linn, millel tekkisid sidemed Egiptuse vana riigiga. II a.t keskel tugevnesid uued linnad: Megiddo ja Ugarit. Kujunes linnriiklik süsteem. Kujunes välja alfabeet. Ugaritis kujunes kiilkirja põhine alfabeet. Lõunas kujunes lineaarne tähestik. Klassikaline tähestik oli välja kujunenud II a.t lõpuks. Hiljem levis tähestik edasi. I a.t lõpuks kujunesid neli võimu Kaananis. Põhja pool valitsesid Uus-Hetiidi riigid (olulisim Karhemis). Aramealaste riikidest sai mõjukaimaks ning tugevaimaks riigiks Kaananis Damaskus. Palestiinas kujunesid iisraellaste riigid. Rannikul võimutsesid endiselt Foiniikia linnriigid. Linnadest domineerisid Byblos, Sidon ja Tyros. Foiniikia Väga kõrge arenguga olid Foiniika linnriigid. Praktiliselt puuduvad foiniikia oma allikad. Põhilisteks allikate grupiks on kreeka, assüüria ja VT allikad. Linnriigid olid valdavalt kuningriigid. Kuningate kõrval mõjut riigi elu oluliselt kaupmehed
annaabi.ee 
